·1800...1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; ·1840...1850 kartulikasvatuse levik põldudele; ·1850...1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; ·1870...1880 suureviisiline kartulikasvatus. Kartuli botaaniline süsteem Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda ja maavitsa perekonda. Kõige tähtsam kultuurkartuliliik on SolanumtuberosumL. Kartuli sortide rühmitamine: · Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 · Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus · Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid - Universaalkartuli sordid Kasvunõuded · Soojuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 30C juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C
10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev) - universaalkartul (nt Olev) Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva) - hilisepoolsed (105-120 päeva) -hilised (115-140 päeva) 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid. Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse
iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4. Valgusidandite värvus - punavioletne, sinivioletne või roheline. Kasvuaja pikkuse järgi jaotatakse kartulisordid: 1. Varased 75-90 päeva 2. Varasepoolsed 90-100 päeva 3. Keskvalmivad 100-110 päeva 4. Hilisepoolsed 110-120 päeva 5. Hilised 120-140 päeva. Majanduslike omaduste järgi jaotatakse sordid: 1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1. Tärkamine algab tõusmete mullapinnale ilmumisega. Eelidandatud kartuli
Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis hakkavad varakult idanema, kuid nende säilitamisel optimaalsel temperatuuril on võimalik idanemist takistada. Kartulisorte võib jagada: 1. Kasvuaja pikkuse järgi: · Varajased 75-90 päeva · Keskvarajased 85-100 · Keskvalmivad 95-110 · Hilisepoolsed 105-120 · Hilised 115-140 2. Haiguskindluse põhjal: · Vähikindlad · Lehemädanikukindlad 3. Kasutusotstarbe järgi: · Söögikartuli sordid · Söödakartuli sordid · Tööstuskartuli sordid · Universaalkartuli sordid Suur tähtsus on väetistel (orgaanilistel ja mineraalsetel), mis kindlustavad kartuli ühtlase varustamise vajalike toitainetega kogu kasvuperioodi jooksul. Väetised kindlustavad, et kartulid saaksid kõik sellele omased toitained kätte
Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Talirukki sobivaim külviaeg on 20 kuni 30 augustini. Talinisul ja talitriticalel 10 septembrini. 10.Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi 1)Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 päeva Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 2) Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus 3) Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid Universaalkartuli sordid 11.Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Pärast kartulisaagi koristamist sorteeritakse eraldi välja seemnemugulad. Seemnemugulate optimaalne kaal on 50- 70 g, harva pisut suuremad. Seemneks ei sobi mugulad, milledel on haigustunnused või mis on vigastatud.
Peamised agronõuded kartulipaneku kohta on järgmised: 1) põllu valik: eelviljana eelistada teravilju, sügavajuurelisi kultuure, ristikut, kõrrelisi heintaimi; kui kartul järgneb kartulile, võib saak olla 10...60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7...10 °C (külma mulda soojad mugulad muguldumise oht); 3) seemnemugula suurus (mugula pikkus): piklik ja piklikovaalsel mugulal 29...55 cm, ümaratel ja ümarovaalsetel 20...60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud
annaabi.ee 
