· Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma · Aastast 558 olid avaaride, aastast 575 läänepoolsete turgi hõimude alluvuses · 7. sajandil sattusid kasaarid ülemvõimu tunnistava oguri hõimu alla · Ungarlased saabusid maale mitme lainena · Maahõive käigus üle mägede läinud Ungarlasi arvatakse olnud umbes 400 000 Ungarlaste kuningas Istvàn · Lõi traditsioonid, mis aitasid aastatuhande vahetusel tekkinud Ungari riigil hilisematelgi aegadel tuhast tõusta ja püsima jääda · Kuningas Istvàn oli rahvuste suhtes tolerantne · Lõi kirikukomitaatide süsteemi · Istvàn lõi ka küllalt suure ja võimsa sõjaväe · Ristiusu tõi Ungarisse tema isa vürst Gèsa · Kuningas Istváni valitsemisajal jagunes ühiskond väga paljudeks kihtideks Ungarlaste ja hunnide sugulus · Legend ungarlaste ja hunnide sugulusest kerkis esile juba keskajal, teadus
Alussärkidest pole midagi teada, kuid ilmselt olid need sageli valmistatud linasest kangast. Suvel soojade ilmadega ning igapäevatööd tehes kantigi ainult särki, talvel külmaga võis aga umbkuue all olla mitu villast särki pealistikku. Lõua alt kinnitati särk kas paelakeste, puupööra või väikese hoburaudsõlega. Naiste peakatted Abiellumata tüdrukute peakatetest 12. sajandi Eestis pole midagi teada, kuid arvatavasti kandsid nad pidulikel juhtumitel pärgi, nagu hilisematelgi sajanditel. 18. sajandi ja 19. sajandi alguse eesti neide kirjeldavad allikad väidavad üksmeelselt, et nii neidude kui ka noormeeste juuksed ulatusid umbes kaelani ning nii ühed kui teised käisid palja peaga, isegi talvel. Arvatakse, et abielunaiste üldlevinud peakatteks muinasaja lõpu Eestis oli pealinik ehk linuk. Mõned ajaloolised allikad teatavad, et nii eesti kui ka vadja naised lõikasid abielludes oma juuksed maha. Samas on Soome 12. sajandi matustes säilinud
Arheoloogilised leiud näitavad, et naerist on Eesti alal kasvatatud juba esimese aastatuhande lõpul. Kõrge toiteväärtusega naeris sisaldab palju valku, süsivesikuid ja vitamiine. Seda kasvatati alemaadel, aga naeripõllu tarvis tehti ka kütist. Alles 19. sajandi lõpul tõrjus kartul siin naeri välja, pärides viimaselt säilitamise ja küpsetamise viisid. (1) 7 Eesti keeles on hilisematelgi sajanditel olnud köögiviljaaia sünonüüm kapsaaed või kapsamaa, millest tuleks järeldada, et köögiviljaaias domineeris kapsas. Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil. Samast ajast pärineb ka riialaste kaebus orduvendade vastu, et need olevat müünud paganatele puuvilju, kapsast, rõigast ja sibulat. Kapsaaeda mainitakse 14. sajandist pärinevas Saare- Lääne talurahvaõiguses. 15
on eliitklanni liikmed maetud sageli kollektiivselt silmatorkavatesse matmiskohtadesse, samas kui ühiskonna lihtliikmed maetakse arheoloogilisi jälgi mitte jätval moel. Parimaks näiteks taolistest matmiskohtadest Euroopas on megaliitkalmed. Eestis, kus pronksi- ja rauaajal oli tegemist veel suhteliselt hiljuti viljelusmajandusele üle läinud ühiskonnaga, kus seoses raskete klimaatiliste tingimustega mängisid muud toiduhankimise viisid küllalt suurt rolli veel hoopis hilisematelgi aegadel, võib oletada sarnast ühiskonda, kui lõunapoolsetel aladel neoliitikumis, viljelusmajanduse alguse staadiumis. Võib- olla tuleks just taolistest aspektidest otsida põhjust kollektiivmatuse tava pikale püsimisele siinmail? Igal juhul maetakse Eesti alal alates nooremast pronksiajast surnud kivide vahele ja alla, mitte maasse kaevatud auku (sellest reeglist on hilisematel perioodidel ka kõrvalekaldumisi).
ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Usupuhastuse nimel nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on
muistse Mesopotaamia ilme. Nad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Linnades paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, seal elasid paljud ülikud ja enamus käsitöölistest ning kaupmeestest. Isegi märkimisväärne osa põlluharijatest asus linnas või selle vahetus naabruses kust suundus iga päev tööle ümbruskonna põldudele. Nagu öeldud, olid linnad sumeri perioodil sõltumatute linnriikide keskused. Kuid hilisematelgi perioodidel suutsid mõned linnad aegajalt sõltumatuse kätte võita ja seda lühemat või pikemat aega säilitada. Ja isegi impeeriumile allutatud linnad säilitasid siseasjades küllalt suure iseseisvuse. Neis juhtis igapäevast elu jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Toonast linnaolustikku võimaldavad mõista arheoloogilised väljakaevamised, mis on kõige paremini tuntuks teinud Uri ja Baabüloni
Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. Aastal. Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel, mis lähtub filosoofilisest alusest. Paljud siia valitud projektid on kunstniku aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Pärast Beuysi “7000 tamme”, mis sai alguse Documenta 7 (1982) ja lõppes Documenta 8 (1987), on Beuysi “kohalolek” hilisematelgi näitustel tuntav. III. Manifesta (asutatud 1995, Euroopa riikides rändav biennaal) Euroopa riikides “rändav” noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. Aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Kunstnikud ei esinda siin niivõrd riiki nagu Veneetsia biennaalil, kui iseennast. Manifestat korraldama valitakse kolm kuraatorit, kellest igaüks valdab infot Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid
annaabi.ee 
