Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas
kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks.Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud. Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina.Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. saj. algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi.Eristatakase varasemat ekspressionismi,mis oli vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv,eelkõige I MS üleelamised. Imazism, modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20. saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest
Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid Ekspressionism Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik.
sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise
Aeg kärsik on, aeg nelju a´ab; oo, heida endast kate, naine, tantsi! Siis langetame elu viimse kantsi: surm lõpu toob, aeg otsa saab. Ekspressionism. "Tarapita" Mõiste ekspressionism (pr expression väljendus, ilme) tuli kasutusele juba 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjandusvooluna tekkis ta Saksamaal 20. sajandi algul. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspressionistide lipukirjaks oli kunstniku maailmanägemise, ideede ja emotsioonide ning inimese ühiskondliku ahistatuse dramaatiline väljendamine. Kõige jõulisemalt arenes kirjanduslik ekspressionism Saksamaal ja Skandinaavias ajavahemikus 1910 1925. Ekspressionistide elutunnetus oli kantud katastroofi eelaimustest. Seetõttu esitatakse sageli süngeid
Siuru ajal kujuneb välja Eestis elukunstniku bohheemlase roll inimene, kelle iga päev on kunstisündmus, kantakse rinnas (mehed) grüsanteemi õit. Oluliseks muutub muusakultus. Muusakultuse tekkimine tuleneb sellest, et kogu Siuru rühmitus tiirleb ümber Under. Augus Gailiti ,,Sinises tualetis daam" esseest sai tõuke Siuru lõhenemine/lagunemine. 1919.aastaks on Siuru lõhki minek juba toimunud. Johannes Barbarus toob kirjandusse kubismi ilminguid. 20. sajandil hakatakse hilisekspressionismi rohkem viljelema sotsiaalne, värvikate kujunditega retoorika süveneb. 20ndate alguses hakatakse ajalauludest rääkima sageli peetakse silmad ekspressionismimõjulist luuet. Siuru lagunemisel tekib oppositsioon kultuurielu ja poliitika vahel. ,,Lendavate sigade probleem" Lendavad sead on pärit A. Kivika teosest. Sealt tulevad ka varased futurismi katsetused. 20ndate alguses esines haridusminister riigikogus sõnavõtuga, milles ütles, et
annaabi.ee 
