to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine Ankrus seegama- to swing at anchor Ankrus seegama- to swing at anchor Ankrus seegama- to swing at anchor Ankrut hiivama- to weigh anchor Ankrut hiivama- to weigh anchor Ankrut hiivama- to weigh anchor Hiivama- to heave up Hiivama- to heave up Hiivama- to heave up Hästi pidav- good-holding Hästi pidav- good-holding Hästi pidav- good-holding Järele laskma- to pay out/away Järele laskma- to pay out/away Järele laskma- to pay out/away Kaikoht- berth Kaikoht- berth
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G
kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G
See tõi kaasa suure laine, kus piiblit tõlgiti erinevatesse keeltesse ning inimesed hakkasid seda ise lugema, seega see tõi ka kaasa laialdasema kirjaoskuse. rootsi laen eesti keeles – Rootsi kalamehed paiknesid eestis juba 13. sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted. nt. lant (e õng), hiivama, (tuule)iil, pank(rannik), viik (e. lahesopp), pöök, türn (puu), viiger(hüljes), tasku, kelk ja käru, moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa, far on rootsi isa) ruunikiri – Kiri mis on kirja pandud ruuni sümbolitega. Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi
bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest
80. hang hung* hung* riputama, rippuma, seinale asetama 81. have had had omama, võtma (sööma/jooma) 82. hear heard heard kuulma, kuulama, teateid saama (from sb of sth) 83. heave hove (heaved) hove (heaved) tõstma, (üles) vinnama, kergitama, hiivama 84. hide hid hidden varjama, peitma 85. hit hit hit lööma, hoopi andma; sobima 86. hold held held hoidma (käes), pidama; vastu pidama; kehtima; valdama 87. hurt hurt hurt vigastama, viga tegema, kahjustama 88. input input (inputted) input (inputted) sisse panema; infot sisestama 89
tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś
klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva
Seda 14-korruselist ehitist kannab vertikaalne tugi, millest korrused ulatuvad välja justkui puuoksad. Korrused on vaheldumisi ringi- ja ruudukujulised. Välisseinad moodustuvad tellistest laotud ribadest, mis vahelduvad klaastorudest kokku pandud ribadega. Viimased lasevad küll valgust läbi, kuid ei lase välja vaadata. Wrighti jaoks sai triumfiks staatikakatse, mille kirjutasid ette ehitusjärelvalveametnikud. Ta püstitas katsesamba, mille taldrikukujulisele ülaosale hakati liivakotte hiivama. Lõpuks murus sammas alles 60-tonnise raskuse all. 23 7. Vanameister 1943-1959 Falligwateri, Johnson Wax Buildingu ja Usonia maja kaudu sai Wrightist mõne aastaga meediastaar esimene arhitektide seas. Pärast Teise maailmasõja lõppu võttis Wrighti teostatud projektide ning valmisehitatud majade arv imetlusväärsed mõõtmed: aastail 1946-1959 arendas Wright välja