Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad
Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal
Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Hellenistlikud linnad Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti maa omanikule. Aleksandria See oli Vahemeremaade suurim linn ja kultuurikeskus
kujunes Vahemeremaade suurim linn, kuulus oli ka Antiookia Süürias · Vanade linnade seast tõusis esile Pergamon Väike-Aasias · Vahemere linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi · Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi ja rikaste kodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi · Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed · Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid
Mustaks Esmaspäevaks. (Wall Street Crash of 1929). 29 oktoobrit kutsutakse Mustaks 16 Teisipäevaks. See kujunes Ameerika börsi kohutavaimaks päevaks. Börsi avamisel algas aktsiate massiline müümine. Hiiglaslikud aktsiapaketid paisati turule lausa võileivahinna eest. Inimestest, kes nädal tagasi olid olnud miljonärid, võisid saada kerjused. Inimesed kaotasid hiigelvarandusi kui ka väikehoiuseid. Kõik tahtsid aktsiatest iga hinna eest lahti saada. (Ilves 2009: 349-350) Finantshiiglased küll ostsid kokku suuri hulki aktsiaid (eesotsas Rockefeller perega), et näidata avalikusele oma usaldust aktsiaturgude vastu, kuid need pingutused ei lõpetanud aktsiate hindade langust. Don Jones langes sellel päeval 12% ehk 14 miljardit dollarit, mis oli 10 korda suurem kui föderaal valitsuse aasta eelarve. (Wall Street Crash of 1929) Päeva lõpuks oli müüdud üle
Antiookia Süürias ja vanade linnade seas eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasione, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Paljud neist ületasid oma jõukuselt ja elanike arvult selgelt varasemaid kreeka linnu. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis neis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnades kehtis formaalselt traditsiooniline linnriiklik korraldus tegutsesid linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja mõnel pool korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid nende organite võim piirdus nüüd üksnes kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates asjades pidid linnad vastuvaidlematult valitseja tahtele alluma. Teistest sõltumatumatumad olid Kreeka linnad
Antiookia Süürias ja vanade linnade seas eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasione, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Paljud neist ületasid oma jõukuselt ja elanike arvult selgelt varasemaid kreeka linnu. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis neis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnades kehtis formaalselt traditsiooniline linnriiklik korraldus tegutsesid linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja mõnel pool korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid nende organite võim piirdus nüüd üksnes kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates asjades pidid linnad vastuvaidlematult valitseja tahtele alluma. Teistest sõltumatumatumad olid Kreeka linnad
Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiremad. Hellenistlikud linnad Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed. Linnu valitseti traditisoonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid.