Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.*Absoluutne heledus-Planeetide korral defineeritakse planeedi absoluutne heledus kui tema näiv heledus täisfaasi korral tingimusel, et nii planeedi kaugus Päikesest kui ka tema kaugus vaatlejast on võrdsed Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 33.mille alusel on tähed jaotatud heledusklassidesse ja millised need klassid on Kiirgusvõime järgi on tähed jaotatud heledusklassidesse: I ja II ülihiidtähed, III hiidtähed, IV allhiiud, V kääbused, VI allkääbused, VII - valged kääbused 34.mille alusel on tähed jaotatud spektriklassidesse ja millised need klassid on temperatuuri järgi spektriklassidesse: O - sinakad ülikuumad tähed (Temp > 30 000K), B - kuumad sinakasvalged (Temp > 20 000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranzid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K) 35
mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6) Joonis 1 Peajada diagramm 5 TÄHTEDE TEKKIMINE Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ja tolmu segust.
11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud
Pruunid kääbused on tekkinud suutmatusest helendada, kuna nad pole piisavalt suured ja seetõttu ei saa mõnedes neist tekkida termotuumareaktsioone. Nad kiirgavad ainult väga nõrka kiirgust, mis pärineb nende tekkimisel üle jäänud soojusest. Nimetuse ,,pruun kääbus" võtsid astronoomid algselt kasutusele sel põhjusel, et nad ei teadnud, mis värvi need tähed oleksid, kui me neid palja silmaga näeksime, ning pruun ei ole valguse nähtava spektri värv. Hiidtähed 3 Hiidtähed on Päikesest 10 kuni 100 korda suuremad ning 10 kuni 1000 korda heledamad tähed. Universumis on ülihiiud ja punased hiiud. Neid on suhteliselt vähe. Punased hiiud on vanad tähed, mis väliste gaasikihtide jahtumise ja paisumise tõttu on muutunud 10 kuni 100 korda suuremaks. Nad on oma vesinikuvarud tuumkütusena ära kasutanud ja nüüd sünteesivad heeliumist süsinikku
Tähe elu: Tähtede areng kestab miljardeid aastaid. Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat. Hiidtähed: Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on ülihiiud (kuni 1000 Päikese läbimõõtu). Kääbustähed: Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed
Väga viljakad olid ka järgnevad aastad. Öpik töötleb Ameerikas Arizona kõrbes üliheades tingimustes tehtud meteooride vaatlusi ja loob meteoornähtuste detailse teooria. Üks elu suuremaid õnnestumisi tuli 1938. aastal, kui Öpik näitas, et tähtede arengukäik on otse vastupidine käibel olnud skeemile, mille kohaselt hiidtähtedest pidid evolutsiooni käigus saama kääbustähed. Tegelikult sünnivad hiidtähed kääbustähtede rüpes, kus tähe keskosas oleva tuumkütuse ammendamisega kaasneb tähe väliskihtide paisumine, mis viibki hiidtähe tekkele. Selline saatus ootab kõiki kääbustähti, kus termotuumareaktsioonid käivituvad, sealhulgas ka meie eluandjat Päikest. Ühtlasi näitas Öpik, et kuumad massiivsed tähed kulutavad väga palju energiat ning ammendavad ruttu oma kütusevarud. Nende tähtede
iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. · 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. · 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse. · 1924 - Ilmub "Tähetorni Kalendri" esimene number. · 1937 - E.J. Öpik loob meteoornähtuste füüsikalise teooria. · 1938 - E.J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest. · 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise
Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus.See aga tähendab, et nad põletavad oma kütusevaru kiiresti läbi ja nende eluiga on lühike. Diagrammil paiknevad nad peajada ülemises vasakpoolses osas. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suurmaid ülihiidudeks. Hiidude läbimõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Hiidtähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on samast suurusjärgust vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Slide 4 Tähtede evolutsioon Tähtede eluiga ulatub miljarditesse aastatesse. Ometi on meie üürikese elu jooksul võimalik jälgida tähtede evolutsiooni selle täies ulatuses. Käesoleval ajal kustub meie galaktikas paar
heledusklassi, mida tähistatakse rooma numbritega I VII - kaksik-, kolmik- ja mitmiktähed on maailmaruumis üsana tavalised - I ja II klass ülihiidtähed (ülihiiud) - kui tähe mass jääb alla 1/10 Päikese massist, siis tema temperatuur ei tõusegi nii - III klass hiidtähed (hiiud) kõrgeks, et tekiks termotuumareaktsioon (pruun kääbus) - IV klass allhiiud - tsefeiidid on sellised tähed, mille heledus muutub perioodiliselt - V klass kääbused - tähe heledus võib muutuda 1,5 tähesuuruse võrra ja periood võib olla 10 minutist
· Joonte laienemine väljendab pöörlemist · Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine voolab välja. Spektraaluuringud näitavad et tähed on väga mitmekesised. Samas on ka stabiilseid näitajaid nagu keemiline koostis. 90% aatomite arvust on vesiniku aatomid ning ülejäänust 90% on heelium ja 1% raskemaid elemente. Hea kooskõla on ka tähe värvuse ja kiirgusvõimega. hiidtähed, Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. kääbustähed
täht, seda külmem, mida sinakam, seda soojem. Punane 3000K Oranz- 4000K Kollane- 5000K Kollakas-valge 6000K Valge 7500K Sinakas-valge 10 000K Sinakad tähed 30 000K Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K. Tähtede suurused(läbimõõt) jagatakse suuruse poolest kolme gruppi: 1. Kääbustähed 2. Keskmised tähed(Päike) 3. Hiidtähed Kõikide rühmade korral kehtib põhimõte: mida suurem rühma täht on, seda külmem ta on(punased) ja vastupidi. Vaata paberit!!! Erilised tähed 1. Kaksik või mitmiktähed osutub, et täpsemal vaatlemisel on olemas kahest või enamast tähest koosnevad süsteemid, millel on olemas ühine masskese, mis liigub mööda tähe orbiiti ning need tähed ise pöörlevad selle masskeskme ümber. Tavaliselt sellises
Seda tõendavad kõigepealt kaksiktähed. Nimelt peab arenemiskäigu kiirus olema seda suurem, mida suurem on tähe heledus (mis määrab tähe poolt kulutatava energia hulga); heledamad tähed peaksid olema kaugemale arenenud kui nõrgemad ning kaksiktähtede paarides peaksid hiidtähtedena sagedamini esinema nõrgemad kaaslased, kuna heledamad komponendid peaksid ennem välja jõudma kääbusstaadiumini. Vaatlused tõendavad vastupidist - just heledamate komponentide seas on sagedamad hiidtähed; normaalne kaksiktähe tüüp on - heledam hiidtäht nõrgema kääbusest kaaslasega või jälle on mõlemad kääbused; harva esineb hiidtäht nõrgema kaaslasena. Sellest tuleb järeldada, et kui üldse arenemine hiid-kääbustähtede vahel on aset leidnud, siis vanem tüüp on just hiidtäht, vastupidi endisele arenemisteooriale. Moodsad tähtede sisemise ehituse teooriad jõuavad samale tulemusele iseseisvalt, puht- füüsikalisil kaalutlusil
annaabi.ee 
