4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega Lolli kindlad. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse Kiiremini jõuab lahenduseni. 5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks? Insener, sest otsuse langetamisel toetutakse rohkem oma teadmistele. Kui tead mõnda inseneri siis võrdled temale vastavate omaduste järgi 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht
· Kinnitavate tõendite otsimine ja neile toetumine Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegiat: · Heuristikud · Algoritmid Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid,mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel Otsuste langetamisel tuginetakse sageli varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele (frequency estimates) Tüüpvead · Kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel · Kui sarnane on sündmus prototüüp-sündmusega (sündmuse tüüpiline esindaja),
Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. 5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks? Insener, sest põhineb teadmistel, arvestab pisidetaile. Kunstnikuid ei iseloomusta konservatiivsus. 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel
Heuristik on puuduliku info põhjal otsustamise reegel (kui..., siis...), mis annab kiirema, ökonoomsema ja /või täpsema tulemuse kui süsteemsem infotöötlus. Heuristikud toimivad nii automaatselt kui teadlikul tasandil; nii sotsiaalsetes kui muudes küsimustes. Heuristikud võivad olla nii kaasasündinud, kogemusest tekkinud kui sotsiaalselt õpitud. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile viinud). Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk garanteeritakse. Kognitiivseid ressursse mingite otsuste tegemisel hoitakse kokku kasutades heuristikuid aega säästvaid mentaalsed otseteid, mis taandavad keerulised otsustusprotsessid lihsateks rusikareegliteks. Need on kiired ja lihtsad, kuid tuleb silmas pidada, et infotöötlus võib olla kallutatud. Kättesaadavuse heuristik - inimeste kalduvus hinnata mingi sündmuse tõenäosust või sagedust
muutumine 2. Reaalne kohtumine objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset Kategoriseerimise tagajärjed Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 1. Dekategoriseerimine, Brewer (1988) juht, kus kategoorilise heuristiku asemel hakatakse kasutama süstemaatilist heuristikut. Hakatakse koguma süstemaatiliselt infot ja individualiseerimise protsess toimub isiku kui indiviidi kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 2. Fiske ja Neuberg (1990) mulje kujunemine algab nii, et esmalt tahetakse mahutada keegi juba olemasolevasse kategooriasse. Kui ei sobi kuskile ja on erinev, siis hakatakse inimest individualiseerima.
Probleemide lahendamise strateegiad: 1. algoritm – on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. 2. Heuristikud – on 29 lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk saavutatakse. Teadmised – teadvused kajastatud asjad. taipamine e. ahhaa!- kogemus - taipamine toimub kõik- või- mitte midagi Lahenduse otsimise hierarhiline organisatsioon – Karl Duncker – 1. lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel 2. algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise plaan 3. kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi
annaabi.ee 
