sotsiaalministri poolt Eesti Tööhõive Prioriteetide Ühishinnang: Joint Assessment of Employment Priorities in Estonia (JAP). Dokumendi ettevalmistamist alustati ühiselt Euroopa Komisjoni ja Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt 2000. aastal ja see viimistleti lõplikult 2001. aasta alguses. Dokumendi eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas kandidaatriigi tööturusüsteem on valmis ellu viima Euroopa tööhõive strateegiat. Dokument hindab tööturu hetkesituatsiooni, toob välja sellega seonduvad peamised probleemid ja soovitab vastavaid meetmeid olukorra lahendamiseks. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mis valmistab ette Euroopa Sotsiaalfondiga ühinemist. Ühishinnang on avastanud rida meetmeid, mille abil võiks muuta tööhõivepoliitikat jõulisemaks tööturuga seotud probleemide suunamisel. Koos üldisemate majandus- ja struktuuripoliitikatega võivad need meetmed kaasa aidata Eesti edasisele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule
(finants-, inimressursid jms) on kasutatud tõhusalt? Kui ei ole, siis miks? · millised olid otseste ja kaudsete konkurentide strateegiad? Kas need aitavad saavutada eesmärke? · millised muud olulised tegurid ja sündmused ettevõtte mikro- või makrokeskkonnas mõjutasid ettevõtet või kogu tegevusvaldkonda? Kuidas? (EAS: 2012) 5-etapiline turundusstrateegia koostamise mudel, mille tulemusena jõutakse konkreetse ajalise tegevusplaani ja eelarveni. A - Hetkesituatsiooni kaardistus Selles etapis luuakse ettekujutus, millises situatsioonis asutakse. Kogutakse andmeid ühest küljest konkurentide tegevuse nende toodete-teenuste, hinnaskaala, strateegiliste eeliste, müügivõtete, müügikäivete, klientuuri jms osas. Teisalt uuritakse informatsiooni kliendirühmade kohta selgitatakse välja nende suurus ja maksevõime, eelistused ja vajadused, ja mis peamine vajaduste muutumise suunad ja uued võimalikud sihtrühmad. Nende andmete
teda sundida tegema midagi, mida ta ise ei taha. Avalda oma muret ja hoolimist: · Ma olen sinu pärast mures. · Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist. On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub. Kinnita oma valmidust toetada: · Mida ma saaksin teha, et sind aidata? · Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt? · Kuidas Sa oled seni hakkama saanud? Uuri abivajaja hetkesituatsiooni ja vajadusi. Kas on olemas ohutu koht, kuhu ta saaks minna? Uurige koos kõiki võimalikke alternatiive (vajadusel anna naiste varjupaiga, psühholoogi vms kontaktandmed). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta
Veel meetodeid: *) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose. Saab kätte arengu seaduspärasuse, individuaalsed erinevused. Miinuseks on aeg, katseisikud kaovad ära või loobuvad, meetod on kallis, tulemus ei pruugi üldse kehtida mujal. *) rist- ehk läbilõike uurimused - uuritakse sarnaseid eri vanuses inimesi. Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa. *) üksikjuhtumi analüüs - ühe katseisiku sügavuti uurimine. Uuritakse põhiolemust, miks just nii läks nagu läks. Näiteks metoodikad: *) kliiniline intervjuu - kombinatsioon naturalistlikust vaatlusest, eksperimendist ja sisevaatlusest. *) hinnanguskaala - traditsioonilisest psühholoogiast meetod, kasutatakse enamasti laste puhul. Kujutab endast eksperimenti, mis on suunatud pinnapealse introspektsiooni kiirele väljaselgitamisele.
Reklaamid laenavad väljendusvahendeid kunstist, uudistest, popkultuurist, meelelahutusest. Ka reklaamivõtteid ja –stiili kasutatakse teistel aladel, st laenab osa autoriteedist, mis žanril on. Ei laenata vaid võtteid, vaid autoriteeti. Reklaamteade võib matkida millist tekstiliiki iganes. Reklaamikeel on dünaamiline protsess, kus fookus on reklaamitarbija ja – tootja interaktiivsel suhtel. Kultuurimaailma muutused peegelduvad reklaamides: sealt võib välja lugeda tarbimiskultuuri hetkesituatsiooni. Kultuuriväärtused, suhtumised ja hirmud, soovid on reklaamides näha – sageli reklaam toetab ja üldistab neid. Uurijate huviobjektiks on tõusnud teksti kõrvale ka tootja-vastuvõtja suhe. Williamson näitab reklaame analüüsides, kuidas reklaame liidetakse kunstlikult maailma välissüsteemile, tõstetakse ja viiakse väärtussüsteemid maailmast üle tootele. Ideoloogiat pakitakse ahvatlevaks süsteemiks, kodeeritakse reklaamidesse ja vahendatakse adressaadile. Nt
Ära tõmbu tagasi ega muutu kärsituks, vaid anna mõista, et Sa ei taha teda sundida tegema midagi, mida ta ise ei taha. Avalda oma muret ja hoolimist: * Ma olen sinu pärast mures. * Mul on hea meel, et sa rääkisid oma probleemist. * On selge, et sina ei ole süüdi selles, mis toimub. Kinnita oma valmidust toetada: * Mida ma saaksin teha, et sind aidata? * Mida sa saaksid teha, et tunda end turvalisemalt? * Kuidas Sa oled seni hakkama saanud? Uuri abivajaja hetkesituatsiooni ja vajadusi. Kas on olemas ohutu koht, kuhu ta saaks minna? Uurige koos kõiki võimalikke alternatiive (vajadusel anna naiste varjupaiga, psühholoogi vms kontaktandmed). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta
annaabi.ee 
