musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
“L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers” Gustave Gaillebotte 8. “The Dance Class” Edgar Degas 9. “Woman with a Parsol-Madame Monet and her son” Claude Monet 10. “Bain a la Grenouillere” Claude Monet Impressionism kirjanduses ● 19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas ● Armastus ja loodus ● Luuletused, novellid ja lühiromaanid ● Iseloomulikud jooned: vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, maalilisus kirjelduses ja mämglev stiil ● Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20.saj. alguses ● Kirjandus rühmitus “Siuru” Marie Under (1883-1980) ● Impressionistlik noorusluuletaja ● Kuulus kirjandus rühmitusse “siuru” ● Luulekogud: “Sonetid”, “Sinine puri”, “Eelõitseng” ● Luule: armastusest ja loodusest, rõhutatult naiselik, palju lõhnu ja värve, palju aialilli, sonett, klassikaline vorm
Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionismi mõjusid: Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level kirjandus teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu
sümbolism 19.saj ja unenägudele; Paul Verlaine püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine Edmond ja Jules de Goncourt, hingeellu, hetkemeeleolude ja Bernhard Kellermann, Juhani tundmuste esitamine Aho, Knut Hamsun impressionism 19.saj värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid
• Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand)
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas
Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919).
Ekspressionist ei näe vaid vaatab, ei kirjelda, vaid elab läbi. Luulekeel paatoslik. Palju hüüatusi ja omadussõnu. Traagiline maailmapilt, katastroofi eelaimdus. Kirjeldatakse masendavat suurlinna. Kujutatakse lahinguvälja, vigaseid, sõda, kerjused, nälgivaid lapsi jne. Seda kõike mõjutas I ms. Henrik Visnapuu Marie Under Impressionism tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja valgusevarjundeid. Villem Ridala ,,Talvine õhtu" Marie Under ,,Ekstaas", ,,Sirelite aegu" Kubism tekkis 20. sajandi algul Prantsuse maalikunstis. Kirjanduses väljendub kubism eelkõige teoste ülesehituses ja vastavas terminoloogias
1890 "Aasal" "Tüdruk kastekannuga" Camille Pissarro (1830 1903) "Teatriväljak vihmas"1898 "Puhkavad heinalised" Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt Saksa - Bernhard Soome - Kellermann Juhani Aho Impressionism eesti kirjanduses Modernsed euroopalikud voolud jõudsid
Verlaine, A.Blok, (lõpp) avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike E.Enno, F.Tuglas 20 saj sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute liitmine (algus) (nt. näen lõhna, kuulen värve). Väljendusvorm eelkõige luules. Impressionism 19 saj (II Tekkis Prantsusmaal. A.H. Tammsaare pool) Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine. Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid. Märksõna on kergus. Ekspressionism 20 saj Tekkis saksakeelsetes maades. F.Kafka, M.Under algus Esiplaanil on inimeste sisemaailm, tunded ja tõekspidamised. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus,
Isiku registreerimisel kantakse registrisse kõik tema kehal olevad tätoveeringud. Kehamärgistuste tõene ja ammendav kandmine kaardile hõlbustab identifitseerimist ja tundmatute laipade isiku kindlakstegemist. Tätoveering on isiksuse teatud eneseavaldus. Sellega antakse edasi teatavaid hoiakuid, arusaamisi, väärtushinnanguid, püüdlusi ja muud. Neid märgistusi, nende vormi ja sisu ei valita alati sihipäraselt ja teadlikult. Neis võib olla hetkemeeleolude mõju, grupiga kaasaminemist, tätoveeringute valiku piiratust jne., kuid siiski on neis suur osa isiku hoiakutel, ning päris sisutu ja põhjusetu pole ükski tätoveering. 16 1.5. Tatoo ja religioon Paljude kristlaste seas on see keelatud tätoveering suure rõõmuga vastu võetud. Olles inimestel üle kogu keha. Siin pole midagi imestada kuna kristlaste tätoveeringute taga on kristlik rock
ikka kõrgel, kuid ebamäärasem, esile tõuseb alanduse- ja üksindustunne. Kindla maailmavaatelisuse puudumine viib eneseusu kõikumiseni, see sihitute mõtisklusteni. Kuulutab luule tõest kõrgemal seisvaks. I MS ajal kirjutas sõjavastast luulet, süvenev vaimuhaigus pidurdas arengut, mida varem juba pidurdas vähene haridus ja intellektuaalne piiratus. Tema viimased luuletused ilmusid 1917-18 ajakirjas "Naiste Töö ja Elu" Meeri Tuuletare pseudonüümi all. Palju loomingut loonud hetkemeeleolude ja elamuste tõukel. 1905. aastal luuletused "Linda" ajakirjas ja Noor-Eesti koguteoses "Võitluse päevil". Umbes samal ajal valmis ka esikkogu. Heibergil tekkis lõhe reaalse maailma ja endaloodud maailma vahel. Jaan Lõo (1872-1939) ainus luulekogu "Nägemised" (1916) - keskendub inimese suhetele kodumaa ja rahvaga, kolm tsüklit: Isade maa, Vägilaste lood, Ihad. Lõo luule erineb mitmeti ajajärgu värsitoodangu põhiilmest. "Nägemiste" autor on eeskätt
annaabi.ee 
