TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus
pikkadel õisikutel taime kohal, et lehed võimalikke tolmeldajaid putukaid kinni ei püüaks. Õied avanevad ükshaaval. Õitsemise aeg on enamasti lühike. Õie avanemise määrab eelkõige päikesekiirguse intensiivsus. Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas. Radiaalsümmeetrilised õied on alati lihtsad, mõlemasoolised ja viietised. Erandiks on ainult neljatine Drosera pygmaea 8-12-tine Drosera heterophylla. Reeglina on nad valged või roosad. Mõnevõrra suurem värvide mitmekesisus on Austraalia liikidel: seal tuleb ette ka oranze, (Drosera callistos), punaseid (Drosera cistiflora), kollaseid (Drosera zigzagia) ja metalselt violetseid (Drosera microphylla) õisi. Sigimikud on ülemised. Moodustuvad kuprad paljude väikeste seemnetega. Paljud huulheinaliigid on isetolmlevad. Sageli moodustub väga palju seemneid. Seemned on mustad, tolmpeened ja vajavad idanemiseks valgust
taimerühma järeltulijad, mille õitseng oli umbes 250 miljonit aastat tagasi. Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html
Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega. 10 Üsna harva näeb parkides lõhislehist harilikku sarapuud ‘Heterophylla’ (tuntud ka kui f. laciniata). Tema lehed meenutavad veidi halli lepa lõhislehise vormi omi. Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C. colurna) kasvab ilusaks väikeseks puuks (suupärasem nimi võikski olla kõrge või sale sarapuu). Teda kasvab botaanikaaedades ja mõnes pargis, nii nagu ka erilehist sarapuud (C. heterophylla). Ka sarv-sarapuu (C. cornuta) kasvab meil võrdlemisi
Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola),
halvasti lõhestuv, äärmiselt vastupidav kulumisele ja löökidele, valmistatakse mitmesuguseid tööriistade käepidemeid ja varsi, masinaosasid, mööblidetaile, ka parketti ning teisi erinevaid tarbeesemeid. Puitu kasutatakse kütteks ning varem ka söepõletamiseks. On tuntud mitmeid sorte: 'Albo-variegata'; 'Columnaris';'Cucullata'; 'Fastigiata' ('Pyramidalis' ; 'Erecta');'Horizontalis'; 'Incisa' ('Asplenifolia' ; 'Heterophylla' ; 'Laciniata' ); 'Marmorata' ('Albomarmorata'); 'Monumentalis' ('Fastigiata Monument'); 'Pendula'; 'Punctata'; 'Purpurea'; 'Quercifolia'; 'Variegata' ('Aureo-variegata'); 'Columnaris Nana'; 'Frans Fontaine'; 'Globus'; 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k. korus kiiver, iseloomustamaks sarapuupähkli kesta kuju ja tugevust. Perekonnas on
Seemned väikesed, pruunid, laia tiivaga, seeme tiivast 2 korda lühem. Puit vaigukäikudeta, sarnane kuuse või euroopa nulu puidule, ilma selgelt eristatava siseosata, esineb küpspuit, puidu välisosa kollakasvalge, siseosa tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3), pehme, sirgekiuline, raskesti kuivatatav, välistingimustes vähekestev, väheväärtuslik. Põhja-Ameerika lääneosast pärit läänetsuuga (T. heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure-
annaabi.ee 
