kasvama makroskoopilisteks kristallideks. üleküllastuse suurenedes kriitiline raadius väheneb. 38. Miks vedeliku kristalliseerumine vajab alajahutust? et tekiks üleküllastus, mis on kristalliseerumise jaoks liikumapanev jõud 39. Kas tervikkristalli kasvatamiseks on vaja suurt või väikest alajahutust? Miks? väikest alajahutust, siis tekib vähe nukleatsioonitsentreid, mis kasvavad suurteks kristallideks. 40. Mis vahe on homogeensel ja heterogeensel nukleatsioonil? Kumb neist vajab suuremat alajahutust (või üldisemalt suuremat üleküllastust)? Miks? homogeensel nukleatsioonil peavad püsivad nukleatsioonitsentrid ise tekkima, heterogeensel on stabiilne nukleatsioonipind olemas - nt lisandid vedelfaasis või vormi sein. seetõttu on heterogeenne nukleatsioon kergemini toimuv ja vajab väiksemat üleküllastust. 41. Milles seisneb otseste ja mitteotseste kristallikasvatusmeetodite erinevus? Tooge
Liikide arvukus väike, suur 3) Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike Seda joonist nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks, sest väidetavalt on erinevatel kooslustel selle kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda. TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni
summaarne diversiteet, mis leevendab mõneaastaste muutuste mõju ja võimaldab meil kirja panna kõik kogu elust, mis on omane kogu keskkonnale 3. Suktsessiooniline aeg. Primaarne ja sekundaarne. 4. Evolutsiooniline aeg. 16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala) Tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses(alfa-diversiteet), liigi vahelduvust(beeta-diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul(gamma- diversiteet). Homogeenne keskkond mingi keskkonna laik, milles on levinud meid huvitav kooslus. Liikide arv pindalaühikul. Gamma-diversiteet summaarne diversiteet, koosneb erinevatest laikudest. Beeta-diversiteet=gamma/alfa Beeta on seda suurem mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui igas laigus on iseliigid siis on beeta võrdne laikude(koosluste) arvuga. Kui aga kõikides laikudes on samad liigid siis on beeta võrdne ühega. Beeta nimi on liigivahelduvus.
Termodünaamiline väliskeskond kõik ülejäänud. Süsteemi ja väliskeskonna vahel peavad olema eralduspinnad, mis võivad olla: 1. Teoreetilised e. Nn. Kontrollpinnad 2. Reaalsed pinnad Termodünaamilised süsteemid jagatakse: Homogeenne süsteem Heterogeenne süsteem Homogeennseks nim süsteemi, mille sees ei ole eralduspindu. Homogeenses süsteemis on termodünaamiline keha homogeenses süsteemis on keemilis-füüsikalised omadused parameetrid on ühesugused. Heterogeensel süsteemil võivad süsteemis sees olla eralduspinnad. Heterogeenseid süsteeme nimetatakse mitmefaasilisteks. Kõik süsteemid omakorda jagunevad järgmistesse gruppidesse. 1) Isoleeritud termodünaamiline süsteem 2) Soojuslikult isoleeritud termodünaamiline süsteem (adiapaatne süsteem) 3) Suletud süsteem (T.d. süst.) 4) Avatud süsteem (T.d. süst.) Isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, millel puudub
ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega - maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. 9. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Kui toit paikneb eraldiasuvais kohtades, siis ühe koha piires langeb toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem selles kohas viibitakse sest toiduvarud antud kohas järk-järgult ammenduvad. Vastust aitab leida nn. marginaalväärtusteoreemi alusel koostatud optimaalsusmudel. 10. Optimaalne toiduobjektide valik, näiteid.
testida. N: munakoorte eemaldamine naerukajakatel. N: tihase linnulaul kõlaritega peletas teisi eemale Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Optimaalne valivus toitumisel, näiteid. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub kõige paremini see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga. Marginaalväärtusteoreemi olemas - loomal tasub toitumiskohast lahkuda ja leida uus koht, kui efektiivsus on langenud alla marginaalpiiri. Kui toitu raske leida, siis tasub kauem toituda ühes kohas.N: kimalased
peaksid käituma, et see tagaks maksimaalse bioloogilise edu. Seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Nn optimaalse toitumise teooria põhiteesi kohaselt toitub kõige otstarbekamalt selline isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. Kuidas tasuks käituda heterogeensel toitumisalal? Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on põhiküsimus järgmine: millal tuleks sellest konkreetsest toitumiskohast lahkuda ja asuda otsima uut toitumiskohta
annaabi.ee 
