Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi vaid ka kirjandusretsensioone
Samad osad on eristavad ka ,,Stepihundiks." Ekspositsioonil on mazoorne ja minoorne teema: hunt ja kodanlane. Kolmekordne sissejuhatus on omakorda sonaadivormis. Töötlus esitab kummagi teema võimalusi: meeleheide, Hermine ja tema maailm. Kokkuvõte kordab teemasid ja lahendab konflikti: maagiline ja teater. Sündmuste katkendlik esitus peegeldab peategelaseheitlikku meelt ja ka traditsioonilise elulaadi lõhustumist, millle tõi kaasa Esimene maailmasõda. Eelkõige õnnestub Hessel ähmastada seesmise ja välise tegevuse, unistuste unede ja tegelikkuse piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H
sattunud. Enesetapukatse luhtus õnneks ja Vladimiri elu on väljaspool ohtu. Enesetapp on kuritegu nagu mis tahes muu mõrv. See on maailma harmoonia äkiline rikkumine ja takistab looduse toimimist Kusagil hingesopis teab igaüks vägagi hästi, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane väljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha.(Herman Hessel). 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.postimees.ee/?id=78363 09.02.09 http://teosoofia.ee/inimese_ehitus/enesetapp_ei_ole_surm 08.02.09 www.who.int/mental_health/media/en/647.pdf 07.02.09 http://www.depnet.ee/universe3/warning_signs/suicide/ 09.02.09 9 10
Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562.a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost vene algupäraste kaartidega, kui mitte mainida just paari venepärast nimetust, sest kaart koostati euroopa kartograafiale tuginedes. XVI. sajandi vene kartograafia tipuks oli "Suur joonis kogu Moskva riigile", mis oli koostatud, ilmselt, umbes 1600. aastal (1598?) Teenistusprikaasis juhtivusasutuses, mis
Tänu 17. sajandi mitmele optilisele leiutisele nagu seda on teleskoop ja Gunter'i kvadrant, muutus maamõõtmine täpsemaks. Muutus võimalikuks määrata geograafilist laiust päeval Päikese ja öösel Põhjanaela järgi. Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud). Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev. Tähtsamad kaardid ja autorid: · Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv. · Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime · Liivi- ja Kuramaa kaart 1680, Amsterdamis kaardigraveerija ja kirjastaja Justus Danckerts, maakondade nimed ja piirid, eesti ja läti keelealade piirid, välja toodud suured sooalad
Hakkab kirjutama, saab vabakutselise elu elada ning kolib Šveitsi. Pigem eraklik eluviis. 20ndate alguses saab Šveitsi kodanik. Enne 1MS käis Indias eneseotsingurännakul. Hindelist rahu ei leidnud. 1MS patsifist. Avaldas artikli, sattus kriitika alla patriotismi puudumise tõttu. Esmalt suri isa, siis olid naisel 54 närvidega probleemid ja ka poeg haigestus raskelt. Selle tagajärjel oli ka Hessel hingeline kriis, millest aitas väljuda Carl Gustav Jungi eneseanalüüs. Pärast abi sai otsekui uueks. 46 aastal pälvis Nobeli kirjanduspreemia. 62 aastal sureb leukeemiasse. Alustas kirjutamist uusromantiku, impressionistina. Kõigepealt luuletas aga oma nime kinnitas kirjandusringkondades teosega „Peter Camenzind“. On arenguromaan, peategelane ei kohane keskkonnaga ja asub otsima iseennast. On mitmed jutustused, romaanid. Käsitleb kunstniku, looja, abielu temaatikat
H. HESSE ELU JA LOOMING, ,,STEPIHUNT" 72 Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ ja töötas Paides arstina. Onu oli Oleviste kiriku pastor. Kuna vanemad olid misjonärid, siis kodune kasvatus oli sügavalt religioosne (vanemad olid pietistid range ja eitab elu nautimist). See ei teinud tema elu kergeks. Hessel tekkis trots reeglistamise ja allasurumise vastu, kuidas peaks olema. Võib-olla oli see põhjuseks, miks ta ühelt maalt ei saanud enam tavakoolis hakkama, jättis koolitee pooleli (ka koolid olid ranged). Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa oli olnud Indias misjonäriks, ema Indias sündinud ja emapoolne vanaisa Idamaade huvidega, tundis hästi india kultuuri