Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks.
Algas juba Lääne-Eesti saartel 1917.aasta sügisel, enne oktoobripööret 1918. Aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriosa, kehtestati sõjaväeline valitsus Vangistati palju eesti poliitikud, põgeneti ka välismaale Taastati baltisaksa aadlike privileegid Püüti luua Saksa Keisririigiga ühenduses olevat Balti hertsogriiki 1918. Aasta sügis muudeti Tartu ülikool saksakeelseks Novembris asus ametisse Balti hertsogriigi regentnõukogu Riigi tegeliku valmimiseni ning tsiviilvalitsuseni ei jõutud, sest Saksamaa kaotas sõja 11. November loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid järgneva kuu aja jooksul 10. Vabadussõja algus Eestis – millised olid eestlaste raskused sõja algul? Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse asunud, sõjaväe loomine oli alles algusjärgus Liitlaste puudumine 11
tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid. - Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine. -Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. -Võimult kõrvaldatud Ajutine Valitsus kutsus üles avaldama okupantidele passiivset vastupanu. -Välisdelegatsioon oli teinud oma tööd- saadi De facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantusmaa valitsuse poolt. Baltisakslased püüdsid luua Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus. - 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võim võeti täielikult üle 21 novembriks. Sõjalised ettevalmistused 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed väe Eesti piiridele.
Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid.
Venemaal kehtestati vabariik, tekkis kaksikvõim. 5, Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 26 märts. valimised maapäev 28 nov. 23,24 veebruar 6. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. Kõik mis oli varem ära võetud erakätest, nendest tagastati ainult mõisnikele. Balti hertsogriigi loomine. 7. Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused? Kommunistide võimuhaaramine. Autonoomia andis seadusliku õiguse riigi välja kuulutamiseks. Venemaa ja saksamaa kaotasid mõlemad sõjas. Maapäev. Eesti vabadussõda (1918-1920). Põhjused: 1. Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad. 2. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale. (kommunistide maailmavallutuskava- nn. maailmarevolutsioon). 3
Nagu ka euroopa kuningad, praktiseeris Aleksius oma domeeni osadest,- proniaariumitest, tulevneva sissetuleku õiguste jagamist dinaatide vahel tingimustel, et viimased panevad oma arvelt relvastatud ja organiseeritud sõjasalgad, mis pidid asendama selleks ajaks juba olematut Thema sõjaväge. Välispoliitiline olukord Bütasntsi olukord oli väga raske. Segaduste aegadel kaotati 1071. a. normannidele Lõuna- Itaalia , kus viimased lõid Apuulia Hertsogriigi, mille valitseja Robert Guiscard 1082-1085 vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast. 1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele
· 5 järve vahel ZEMGALE · 10 733 km2 LÄTI MAATUNDMINE · 12 linna · 2 vabariigi linna o Jekabpils 1670 U 27 000 el o Jelgava 1265 U 66 000 el Liivi ,,linn" Hertsogriigi keskus 1697.a Peeter I Läti Maaülikool Prata Vetra kodulinn BAUSKA · 1443 · Linnus · Musa ja memele · Kantri festival · Bauska õlu RUNDALE LOSS · Hersog E.J. Bironi suveresidents · 1972 muuseum · 2 korrust · 138 ruumi · 3 korpust
Võimult kõrvaldatud Ajutine valitsus kutsus ülesse passiivset vastupanu ja põrandaalust omakaitse tegevust. Tihe välisdelekratsioonide töö mille abil tunnustasid EV iseseisvust Suurbritanna ja Prantsusmaa. De Facto tunnustamine. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik . Eestis ja Lätis tomusid valmised Maanõukogusse, eestlasi ja lätlasi kokku 23 sakslasi 34. Hertsogriigi loomine takerdus kuna baltisaksa kavatusesed ei saanud saksamaalt poolehoidu ja Bresti rahulepingu kohaselt kuulus Eestimaa Venemaale. Septembris kirjutas keiser alla siiski Baltimaade iseseisvumisele ja kuulutatii välja Balti hertsogriik kui 1918a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise võimatuks. Novembrri algul puhkes revulutsioon, kukutati keser ja ametisse seati sotsalistlik valitsus. 1918a kirjutati alla
annaabi.ee 
