Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt Niiluse deltast 7. Kuidas delta tekib ? Vesi kannab endaga uuristatud kivimid ja kõdu (setted) kaasa. Jõe suudmes, kus veevool on aeglane, need settivad. Kuhjudes moodustavadki nad ajapikku delta. 8. Millistest osadest koosneb jõgi ?
kaldenurgaga. Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub "roosa" püramiid, mis on esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on 137m kõrgune ning koosneb enam, kui 2,25-st miljonist kiviplokist. Üks kiviplokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni.
kaldenurgaga. Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub "roosa" püramiid, mis on esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheops : Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi
Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakambri kohale ka maapealsed ruumid kujunes mastaba ehk araabia keeles tähendas see istepinki. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige rikkama ja vägevama egiptlase vaarao hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis püramiid. Kuidas siiski püramiidid ehitati? Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Neid teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus
kaldenurgaga. Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub "roosa" püramiid, mis on esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju
tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm
Läänemere põhjaosa kerkib Lõuna osa aga vajub. Läänemeri on selfi meri mille sügavus ületab 200 meetrit ainult süvikuis; Gotlanist põhjaloodes asub 459 meetri sügavune Landsorti, idas 249 meetri sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 meetri sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemeres leidub seitse saart ja osad neist on päris suured. 2. LÄÄNEMERE AJALOOST Esimene kirjalikud teated Läänemere olemasolu kohta pärinevad vana-kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (V saj. e.m.a.), kes märgib, et alates VIII sajandist e.m.a. toodi sealt Kreekasse merevaiku. Läänemeri ei ole olnud alati selline nagu tänapäeval, vaid on pidevalt muutunud maakera geoloogilise arengu vältel. Läänemere praeguse elustiku mõistmiseks on küllaldane tunda selle mere ajalugu pärast viimast jäätumisr, mille suurima ulatuse ajal kogu Läänemere nõgu oli mandrijää all. Läänemere muutumisest ja arenemisest kõneleb kõige paremini selle mere rannajoone
Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja
pidid kuuletuma. Tema käes oli absoluutne võim, kuid tavaliselt seda ei kuritarvitatud. Vana- Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud. Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ. Eepos – see tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.
annaabi.ee 
