• Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra) • hermopolise süsteem (looja Thot) • memfise süteem (looja Ptah) • hermopolise süsteem sünnib maailma munast, Memfise süsteemis jumala mõtte ja sõna abi Kuningakultus • kuningas kui Horose kehstus (varadüsnastiline periood) • kuningas kui Ra poeg (5.dünastia alates) • kuningas kui Maati tagaja • Otsene kultus oli suunatud surnud kuningale, vaid üksikud kuningad lasksid end juba elu ajal jumalana austada Surnutekultus • inimesekäsitlus
(armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna). 7) Dendera ja Abüdose vahel oli Diospolise? (või Väike) nomos 8) Veelgi kaugemal põhja pool asetses Abüdose linn ja Tissa? nomos. Siin austati jumal Osirist, kes etendab väljapaistvat osa Egiptuse usundis ning vastab Sumeri Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa. 20) Laias viljakas orus asetses taamal Herakleopolise linn ja nomos (Suur). Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega
Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil võis olla ka teisi ilmumiskujusid) haudus välja maailmamuna ning jätkas loomist hääle jõul, millest sündisid neli jumalat ja neli jumalannat. Lind munes muna ürgmerest tõusnud künkale või vete peäl ujuvasse pessa ning sellest sündis päikesejumal Ra. Kirde-Aafrika pärimuse järgi sünnib maailm plahvatavast tähemunast. Selles on varjul kolme peaga lohe, kelle esimene kangelane tapab ja sooritab
andamite üle pidasid arvet kirjutajad, kes moodustavad vahekihi ülikkonna ja talupoegade vahel. Egiptuse jumalad Egiptuse jumalad ei moodustanud ühte kindlat perekonda. Egiptuses olid erineva lokaalsed ideoloogiad, mis rääkisid maailma loomisest erineval moel ning käsitlesid ka maailma loojatena erinevaid jumalaid. Nende hulgast tõusevad esile kolm koolkonda: 1) Heliopolise koolkond, käsitles loojana Ra-d, 2) Hermopolise koolkond, mille keskseks jumalaks on Tot/ Thot aga ka Amon (Thoti seostasid kreeklased oma jumala Hermesega, sellest ka nimi), 3) koolkond, mille keskeskseks jumalaks oli Ptah. Kõigi koolkondade järgi oli aglseks elemendiks vesi (Nun), millest jumal-demiurg maailma välja võlus. Heliopolise koolkonna järgi käis asi nii: Oli ürgookean Nun (ürgkaos), millest kerkib mätassaarekene, mis oli nö korra ilming (pea igas
Peajumalad: Vana riigi ajal oli neid 3: Horos, Ra, Ptah Vaheperiood: Atum Keskmine riik: Amon-Ra tema on olnud peajumal kõige pikemat aega Teokosmogoonilised süsteemid : süsteemid, mis kirjeldavad jumalate tekkimist teogooniat ja maailma tekkimist kosmogooniat Koos maailmaga tekivad jumalad, jumalad viivad korrastatud maailma pärast oma tekkimist lõpuni 3 põhilist süsteemi (erinevad kultuskeskused): Heliopolise süsteem looja Atum-Ra Hermopolise süsteem looja Thot Memfise süsteem looja Ptah Suurim erinevus nende vahel on selles, kuidas jumal maailma loob. Lühidalt: nt Memfise süsteemis jumal ei teki, arvatakse, et kogu aeg olemas olnud see erinevus teiste kultustega. See sama jumal loob oma mõtte ja sõna abil maailma. Seda võib võrrelda loomisega eimillestki (juudi, islami, kristluse käsitluses ka see, et jumal loob maailma eimillestki).
2x templijärves pesemine Jumalad. Kujudel on jumalal alati habe konksus (kuningal sirge). Kujunes palju erinevaid süsteeme, kus keskne olid erinevad loojajumalad, kolm suurimat. · Memphise süsteem- käsitööline ja jumalik looja Ptah. Apise (Hapi) sümbol oli härg, mis hiljem palsameeriti. Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena · Hermopolise süsteem. Thot- ibise peaga mees. Kuujumal ja jumalik kirjutaja, kirjakunsti looja ja sealkaudu ka looja. Tema abikaasa oli Maat. · Heliopolise süsteem- Ra kultus. Kõige kuulsam ja levinum. Esimene jumal selles oli Atum- määramatu, algus.. Oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Ta tõusis algookeanist ehk Nunist. Viljastas iseennast ja sünnitas õhu Su ja niiskuse Tefnut. Neist sündisid maa Geb ja taevas Nut. Kui tavaliselt
jumal Amon (Teeba jumal) ei seostunud eriti ühegi süsteemiga, integreeriti teistesse süsteemidesse lihtsalt. Mingis mõttes õhujumal, kujutati sageli sinisena. Võis olla esiattud oina kujul. Palju erinevaid jumalate süsteeme. Olulisemad olid 3 süsteemi. Memphise süsteem- üks jumalik looja Käsitööliste kaitsejumal Ptah, keda kujutau inimesena või mumifitseeritud inimesena. Loomana teda ei kujutatud. Tal oli ma püha loom- must härg Apis. Pärast surma kõik Apised palsameeriti. Hermopolise süsteem- Thot- oli mingi linnupeaga mehena kujutatud, peafunktsioon oli kirjatarkuse jumal ja/või puu-jumal. Kirjakunsti looja. Looja jumal. Tema abikaasa oli päiksejumalanna Maatel (õigluse esindaja). Seda Thoti kujutai kas ahvi või toonekurena. Kolmas suur süsteem oli Heliopolise süsteem- päikeselinn/päikesesüsteem. Atum (kõik, määratlematu)- tema oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Tõusis algookeanist Nun-ist-Atumi esiletõusmine seostatakse päikesetõusuga