Kaunitar ja koletis Vanemuise teatris Sisust Kaunis ja kurb muinasjutt Adam ja Belle Unistajad Sisemine ilu Lavastajakoreograaf: Silas Stubbs Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Kujundus: IIr Hermeliin Kostüümid: Louise Flanagan Videokujundus: Janek Savolainen Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Hayley Blackburn, Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus peategelasteks
inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood
haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku mahub. Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks. (Loomade elu, 1987) 16 Võtmesõnad Tüvepikkus looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja kere kokku. Amfibiontne eluviis eluviis, mis võimaldab hakkama saada nii maismaal kui vees, kahepaikne eluviis. Hermeliin sama, mis kärp. Nimetus pärineb saksa keelest. 17 Kasutatud kirjandus: Toimetanud Poots.,L, 1987 Loomade elu, Tallinn "Valgus" 1987, lk 247-258 Kindersley.D 1999 Looduse entsüklopeedia Tallinn "Valgus" 1999, lk 254 255 Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/, koostatud Tartu Ülikooli MRI Loodusteaduse didaktika lektoraadis Miksike http://www.miksike
Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Kaido Põldma, Danne Dahlin (Rootsi), Sten Karpov, Rolf Roosalu ja Endro Roosimäe. Kuulsusekooli karmide õpetajatena astuvad muusikalis lavale Kaire Vilgats, Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Hannes Kaljujärv (Teater "Vanemuine") ja Andrus Vaarik. 8 Lavastaja on Jüri Nael, kostüümikunstnik on Ene-Liis Semper (Teater NO99), lavakujunduse tegi Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) ning valguskujunduse Palle Palmà Rootsist. Kasutatud materjal www.annaabi.com www.vanemuine.ee www.et.wikipedia.org www.teater.ee 9
mõnikord isegi mereranniku jõgede suudmetes. Bioloogia sama, mis euroopa naaritsal: jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes
html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma
laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
annaabi.ee 
