Põhidioodid Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus, nim. neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid Pooljuhtdioodid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Enimlevinud eriotstarbelised dioodid Stabilitronid (zenerdioodid) Mahtuvusdioodid Valgusdioodid Fotodioodid. Alaldusdioodid Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel.
Sekundaarsalvestitel olevad andmed ei kao arvuti välja lülitamisel. Samuti on see üldjuhul odavam ning andmeid säilitatakse seal kauem kui primaarsalvestitel. Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida. (Wikipedia) 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD Programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. (vallaste
pooljuhi piirikiht. Pn- siirdel on ventiili omadus-ta laseb hästi läbi voolu ühes suunas, kuid ei tee seda teises suundas. Pn siiret saab difuteerimise alusel. 41. Pooljuhtdioodid. Aladusdioodid: parameetrid, pinge-voolu tunnusjoon Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe väljega pooljuhtseadis. Ehitus:kujundatud pn-siire varustatakse kahe väljega ja elektroodidega ning paigutatakse hermeetilisse kesta, mis kaitseb teda niiskuse eest. Alaldusdiood on ettenähtud madalasagedusliku vahelduvvoolu muundamiseks pulseerivaks alalsivooluks. Kasutatakse peamiselt ränipinddioode. Valmistatakse kahest dioodist koosnevaid komplekte, ühesuguste näitajatega jadalülituses dioodidest alaldustulpi ja erinevate skeemide järgi ühendatud dioodidest alaldusplokke. Parameetrid: suurim lubatud alalisvool (IFmax on pärivoolu suurim keskväärtus; suurim lubatav alalisvastupinge
tõenäosus ja selle tulemusena temperatuuri tõusuga läbilöögipinge väheneb. Kuna läbilöögi puhul esinevad voolud võivad olla küllaltki suured, siis kaasneb läbilöögiga ka enamasti siirde hävimine. 12 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes) 2.1. Pooljuhtdioodide liigid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks
Kuna läbilöögi puhul esinevad voolud võivad olla küllaltki suured, siis kaasneb läbilöögiga ka enamasti siirde hävimine. 10 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes) 2.1. Pooljuhtdioodide liigid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N-siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks.
kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. Kõvaketas (Hard Disk) programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga. Nimetus "kõvaketas" tuleb sellest, et erinevalt "pehmetest" flopiketastest on siin infokandjana kasutatav magnetmaterjali kiht kantud jäigale kettale. Kui standardse flopiketta maht on 1,4 MB, siis kõvaketaste maht kasvab järjest. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu
Kvarts kristallile on iseloomulik see, et resonants sagedus on temperatuurist praktiliselt sõltumatu ja seda omadust kasutataksegi siis kui on vaja generaatoridel väga täpseid ja stabilised sagedusi. Valmistakse väga suures standardiseeritud sagedustega valikus kvarts resonaatoreid. Elektrilises motes on kvarts kristall vaadeldav võnkeringi täpesmalt järjestik võnkering kuid sellele lisandub veel kristalli elektroodide mahtuvus Joonis 3.4.2 skeem Ta on paigutatud kas hermeetilisse kesta või eriti kindlasse vaakumisse. Toodud aseskeemil on näha, et võimalik 2 võnkeringi. Järjestik võnkering mille annab kristall ja parallel võnkering mis moodustub elektroodi ja kvartsi induktiivusega. Ja kui määrata kvarts resonaatori resonants kõverat siis ilmebki seal 2 resonantsi. Madalamal sagedusel ilmneb parallel resonants ja kõrgemal sagedusel järjestikresonants. Nende resonants sageduste erinevus ei ole suur. Joonis 3.4.3. skeem
siis tekib kristalli deformatsioon, see on mõõtmete muutumine. Kui rakendada Piezo kristallile vahelduvpinge, siis ilmneb tal nii mehaaniline kui ka elektriline resonant see juures kvarts kristallil esineb see resonants eriti teravalt ja resonants sagedus on määratud kristalli mehaaniliste mõõtmetega. Kvarts resonaator kujutab endast täpsesse mõõtu lihvitud kristalli mille külgedele on tekitatud elektroodid, kristall paigutatakse amortisaatoritele ja ka hermeetilisse kesta. Elektrilistelt omadustelt käitub kvarts vastavalt kus C1 on kristalli mahtuvus, C2 elektroodide mahtuvus, L kristalli induktiivsus, R kaotakistus. Nagu aseskeemitl nähtub on kvartsis nagu 2 võnkeringi: järjestik võnkering C1-L ja paraleel võnkering C2-L. Sellest tulenevalt ilmneb kvarts kristalli sageduskarakteristikal ka 2 resonantsi. C1 = 15pF, L = 8,3mH, C2 = 185pF, fj = 453kHz, fp = 470kHz. Kvarts
aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. on võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n (vt. joonis 6.1). JOONIS 6.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud samuti joonisel 6.1. Kristall, kus on tekitatud vastavad tsoonid, varustatakse väljaviikudega ja paigutatakse hermeetilisse kesta. Emitteri ja baasi vahelist siiret nimetatakse emittersiirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erinevate kontsentratsioonidega transistori eri osades. 6.2. Transistori tööpõhimõte
annaabi.ee 
