Klaudios Ptolemaios (umbes 83161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Ptolemaiose elust : · sündis ja elas kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints. · Perekonnanime järgi oletatakse, et oli tegu kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. · Ptolemaiosest on järele jäänud mitmeid olulisi töid, seal hulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia, geograafia ja astroloogia alased saavutused. · Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. · Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15.
Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi, avastasvalguskiirte kõverdumise Maa atmosfääri ning määras paljude maakohtade geograafilised kordinaadid. Elust: Ptolemaiose isiklikust elust pole palju teada, kuid arvatakse, et ta sündis ning veetis kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints ( provints on suurem haldusüksus paljudes riikides). Perekonnanime järgi avatakse, et tegu oli kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. Araabia allikate järgi arvatakse, et Klaudios Ptolemaios oli pärit Ülem-Egiptusest. Tähtusest: Ptolemaiosest on jäänud palju olulisi toid optikast ja muusikateooriast, aga kõige kuulsamad on tema astronoomia , geograafia ning astroloogia alased saavutused. Astroloogiast: Oma peamises astroloogia alases raamatus "Tetrabiblos" püüdis ta astroloogiat igati ratsionaalselt,
kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka-rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka,
Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse ja poliitika kriis lõppes idavahemeremaade langemisega rooma võimu alla (viimasena egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai
eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada. Hellenistlik kultuur imbus roomlaste sekka alguses läbi Kreeka kolooniate ja etruskide, kes üht-teist kreeklastelt olid üle võtnud ja ajapikku roomlaste hulka sulandusid. Nii hakkasid roomlased kreeklaste kultuuri austama ja endale eeskujuks seadma. Samas tuleb aga nentida, et Rooma kultuur on siiski märksa komplitseeritum ja mitmepalgelisem kui kreeka kultuur. Selles põrkuvad kokku helleniseerunud ühiskonna ametlikus, riiklikud seisukohad ja rahva maitse, mille juured ulatuvad tagasi Itaalia kaugesse minevikku. Rooma kultuuri erilisust toetab ja tingib roomlaste ja kreeklaste erinev maailmavaade. Näiteks juba aegade algusest erineb rooma religioon kreeka mütoloogiast. Roomlased ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Nende jumalad olid üksikutes vormides inimese, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, nad oli mõistuse looming, mitte elava fantaasia vili.
segunemine. Eklektik väljavälija. Roomlased olid praktilise kallakuga. Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria
· Naine on mehele sama, mis ori peremehele, barbar · VT-i kreeka keelne tõlge LXX kreeklasele. "Naine on viimistlemata." · PHILON · Riigikorra variandid u. 25 e.Kr. 50 p.Kr · Poeetika · Helleniseerunud juut · Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle · Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute olemuseks ja eesmärgiks on "teatud sündmuste sisuga tuttavad. järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja · Allegooriline Piibli tõlgendus kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest." · Valgustus kui tõe allikas.
Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud. Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa ka kreeka institutsioonid. Juhtisid nõukogud bulled (???vms???). Toimisid nagu linnriigid, aga polnud sõltumatud. Allusid mingile hellenistlikule kuningale, kes ühtlasi ka pakkus neile kaitset. Üsna hea meelega allusid. Kuningriigid Aasias ja Egiptuses. Absoluutsed monarhiad. Valitsesid mak pärit-olu dünastiad, kes olid aga selgelt helleniseerunud (rääkisid koine'd). Ikka täitsa julgelt võib neid kreeklasteks nimetada. Kuningad olid põmst väejuhid. Ümbritse-sid end mak ja kreeka päritolu kreekakeelsetest kaaskondlastest, mille hulka vahel tõusis ka kohalikke helleniseerunud liikmeid. Kaaskondlasi nimetati sõpradeks philoi. Nende hulgast määrati kõrgemad riigiametnikud vastavalt kuninga suvale. Nad ka nõustasid kuninat, aga neil polnud mingit konstitutsiooni-list õigust kuningavõimu piirata.
Eriline roll oli Beiruti õiguskoolil, kus juba vähemalt 3. Saj. toimus õppetöö. 5. Saj. oli koolil kindel 5-aastane õppekava, mille raames õpiti tundma klassikalist kirjandust ja keiserlikku seadusandlust. Õiguskool kandis endas Augustuse rajatud sõjaveteranidest koosneva koloonia vaimsust, olles üks osa rooma meele kantsist orientaalse ja helleenilise ümbruses. Konstantinoopoli õiguskool rajati 5. saj, võrreldes Beirutiga oli siinne ümbrus tunduvalt rohkem helleniseerunud. Väidetavalt oli ka Aleksandrias kuni Justinianuse ajani eksisteerinud oma õiguskool, mille Justinianus oma õigusreformi käigus sulges. Nendest koolidest on meieni jõudnud kommentaare. Bütsantsi juristid püüdsid selgitada õigustermineid ja definitsioone. Näit. Kyrillos Vanema töö "Definitsioonidest." Allikad Sel perioodil koostatakse 3 seaduste kogu, mis sisaldavad peamiselt keisrite konstitutsioone alates keiser Hadrianuse seadusandlusest: Codex Gregorianus.
annaabi.ee 
