DEMOSTHENES KOLMAS KÕNE PHILIPPOSE VASTU (Katkendeid) 32. Kuid mis jääb Philipposel veel puudu äärmisest jultumusest? Lisaks sellele, et ta hävitas linnad, kas ei korralda ta Pythia mänge', kõigi helleenide ühiseid võistlusi, ja kui ta ise neile ei ilmu, kas ei läkita ta oma orje agonoteetidena 2 võistlusi juhtima? Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema
teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. Kuidas see täpselt juhtus ja kust võeti see idee, on raske öelda, kuid ühe variandina tuuakse välja tõsiasi, et peale rahvasterände perioodi, umbes 6.sajandil kasutasid soomlased, eestlased ja lätlased humalat õlle lisandina
Alles pärast seda, kui poeg oli nümfile altari püstitanud ja lepitusohvreid toonud, sai perekonna süü lunastatud. Kreeklased tundsid ka pühasid hiisi, mis olid pühendatud üksikutele jumalatele. Seal ei tohtinud ühtki puud langetada, nad pidid kasvama, kuni vanadus või tormituul nad maha murdis. Kas puud surid loomulikku surma või vajati pühast hiiest oksi või puitu usulisteks toiminguteks, igal juhul tuli hüvituseks tuua lepitusohvreid (näit. lammas või siga). Roomlaste ja helleenide juures ähvardas puuderüüstajat ettekavatsetud kuritöö eest seaduslik karistus, sageli surmanuhtlus või pagendus. Kui kord Turullius, üks Antoniuse väepealikuid, oli Asklepiose pühas hiies hulgaliselt puid maha võtnud, et laevaehituseks materjali saada, ilmus äkitselt kohale Caesari sõjasalk, vangistas ta ja talle määratud surmanuhtlus viidi samas täide. Ka kreeklased uskusid, et inimesed võivad pärast oma surma puus edasi elada. Jumalad lasid end
mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi Kreeka ürgelanikud. Teine muistend jutustab, kuidas doorlased liikusid Kesk- Kreekas asuvast Doorisest Peloponnesosse ja vallutasid selle pikkamisi. Joonis 1 Iidsed Trooja müürid
Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust, kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli
Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust, kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli
annaabi.ee 
