Vargamäe naised on fertiilsed, enamasti jõulised, kannatavad oma mehe peksu teevad kõiki vajalikke töid ja kasvatavad lapsed ülesse nagu muuseas, nii nagu nad sünnitavadki. Nad ei ole eriti silmapaistvad ning nende töö ei leia väärilist tähele panemist. Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamäe oli tema mõtted vallutanud oma pideva ränkraske tööga. Krõõt ei saanud
Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokkupuude Krõõdal Vargamäega pani teda juba kannatama, kuna ta sai aru, et ega Vargamäel tööst puudust ei tule ja ega seal nii väga lust elamine ei saa tulema. Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus.
pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? " Andres küll lubas Vargamäe selliseks muuta, aga selleks kulus väga pikki aastaid ja Krõõda silmad seda kahjuks enam ei näinud. Andres tahtis tööga muuta Vargamäe elamiskõlblkuks. "Algas töö, algas eluaegne töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Krõõtki oli selle töö rakkes. Kuna töö oli väga raske ja Krõõt oli kleenuke, siis ei kannatanud ta seda tööd välja ja suri
(punased punktikesed, punktide arv sõltub kujundist: 2 kuni 8), valida sobiv punkt ja klõpsata seda. Viia kursor teise kujundi sobiva ühenduspunkti kohta ja klõpsata seda. Konnektor jääb aktiivseks ja tema markerid peaks olema rohelised. Kui side on katkenud (marker on tuhm), vedada marker vastava kujundi sidumispunkti kohta ja lasta hiire nupp lahti. Marker peaks muutuma roheliseks. Asepomo Sekretär s. tid sobiv punkt i heliseks. Harjutus. Tehke antud kujundite skeemid Detaili karakteristikud d= mastaap 1: 10 h, cm 100 b, cm 70 d, cm 35 hk, cm 20 bk, cm 40 L, cm 600 Ristlõike pindala, cm2 6119 Ristlõike ümbermõõt, cm 377 Ruumala, m3 3,67 Täispindala, m2 23,82
said. Marko imetles L-lid. Tal oli tõesti hea meel, et kohtus L-iga. L ei tahtnud ennast siduda, sest alles oli saanud oma elu korda. Ta ei suutnud enam mehi 100% usaldada. Arvas et sõbrad võiksid nad olla, ja ega mees muud polegi veel öelnud. Muutsus üha nukramaks, miks ei võinud olla temal tavalist klassikalist peret ? L oli õnnelik, sest paljud naised ei suuda vägivaldse ja joodikust mehest vabaneda. L lootis, et tel heliseks. Õige pea tel heliseski ning ekraanil vilkus nimi Marko!. Marko tegi ettepaneku järgmisel päeval lõõgastuda, et laste kõrvalt pole puhata saanudki. Memm oli nõus laste järele vaatama. L ei suutnud lakata Markole mõtlemast. L oli armumas-kuid ta kartis. HIRM-L sättis ennast mitu tundi, ka Marko oli ennast ilusti üles löönud. Nad tundsin ennast mugavalt üksteise seltskonnas. L ei teadnud, mida tellida, kuna ei teadnud mehe võimalusi.
pidutsema ja jätavad Jevdokia kes nende hingelt ja higilt juba niigi palju endale varandust teeninud sinna paika sugulaste hooleks. #15 Unustatakse kõik ja iga mees on väljal Peipsil püümas kala. Ekke poemette on kogunenud mass inimesi, tantsitakse, juuakse ja süüakse, rahval on äkitselt raha mida laristada. Samal ajal käib kirikus kell vahetpidamata kus naine ja mees on saanud kopsuka raha summa Jevdokia Dalatinalt lastelt, et leinakell heliseks mitu tundi. Ekke on aga tüdinenud müüjana mängimast seda rolli issanda teatrist, ta tunnistab endale, et on julge ja energiline alustama uusi ettevõtmisi kuid tüdineb neist kiiresti. Siiki mötleb ta hakkata näiteks liimi tootjaks või pakkuda väikseid komplekte mis lubavad teha taludes kaevuveest limonaadi. Ta otsustab poe kinni panna ja läheb randa mõtlema. Inimesed vihastuvad selle peale, et on pidu ja raha kuid ei müüda. Kavatsetakse Ekkele peksa anda kui tuletatakse
annaabi.ee 
