metal, kus saab kuulata ka natukene räppi. Elektrooniline muusika tekkis 1920ndatel aastatel, mil Lev Termen hakkas eksperimenteerima elektrilise signaali selisignaaliks muundamisega. Tema lõi esimese elektroonilise aparaadi, mille nimi oli ,,Termenvox". Eelektroonilise muusika tekkepõhjuseks tuleb lugeda muusikute süvenevat huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Esimene elektroonilise muusika stuudio asustati 1949.a Bonni ülikooli juurde, kus kasutati magnetlinti ning monteeriti helilinte. Elektroonilise muusika isaks peetakse Karl-Heinz Stockhausenit, kes juhtis ka 1953.a Kölni Raadio elektroonilise muusika keskust.1960ndatel aastatel leiutati esimene süntesaator. Selle leiutajaks oli Robert Moog, muideks siiani peetakse tema süntesaatoreid parimateks, kuigi on ka teisi häid firmasid, näiteks Yamaha ja Roland. 1972.a hakkas tegutsema Kraftwerk, kes tegi esimesena 100% elektroonilist muusikat. Klubimuusikat hakati tegema 1985. aastatel
Samuti suleti Kabuli ainus kino ning keelati välismaiste raamatute, ajalehtede ja ajakirjade lugemine. Muuhulgas kuulusid keelustamise alla ka laste mänguasjad, mängukaardid, lauamängud, fotoaparaadid, sigaretid ja alkohol. Sama saatus sai osaks ka muusikale ja kunstile, ainsana tohtis viljeleda vaimulikku muusikat. Talibani võitlejad ründasid riigi ainsat raadiojaama ja hävitasid terve muusikasalvestise kogu, lõid puruks ka eraisikute helilinte ning sageli peatas usupolitsei autosid, et otsida neistki helilinte. Koraan keelab ebajumalate kummardamis ning seda õigust kasutades hävitas Taliban hinnalised Buddha skulptuurid, mis olid rajatud juba enne muhameedlaste saabumist kaheksandal sajandil. Muuhulgas lõhuti 175 jala kõrgune skulptuur, mis olevat olnud suurim seisva Buddha kujus maailmas. Maatasa tehti ka paljude muuseumide varakambrid ja eksponaadid
Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis. 9 Arhiiviväärtusega helidokumente on helisalvestiste kogus üle 7 000 nimetuse. Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud
mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3.5KB kasutatav mälu, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril. Saadaval oli ka 5¼" disk drive (5.25"_Floppy_disk) koos kassetisalvestus süsteemiga, mis kasutas helilinte(helikassette). Saadaval oli ka arvuliselt mänge ja värviline kahekordinaadilise juhtimisega väljundseade(värviplotter), mis printis 152mm laia paberteibi peale. Oktoober USA MS-DOS/PC-DOS-i operatsiooni süsteemi arendamine sai alguse. ? UK Lasti välja Sinclair ZX80, mis maksis alla 100 naela. ? Jaapan Arvutimäng Pac-Man lasti välja 1981 Aeg Koht Sündmus
Samuti kasutatakse karpe, mis kaitsevad neid tolmu eest. Samuti peavad olema helimaterjalid küttekehadest eemal. Hea temperatuur heliplaatidele on 15-20 kraadi ja õhuniiskus 25-45%. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Vinüülplaat Vinüülplaadid koosnevad tavalistest vinüülidest ja neid hoiustatakse originaalpakendis. Viimase puudumisel panna tihedasse pärgamenti, tsellofaani või polüetüleenkilesse. Helilinte hoiustatakse puhtas ja kindlas ruumis. Samuti tuleb olla kindel, et keskkonnas puuduks täielikult magnetväljade ja elektriseadmete mõju, päikesevalgus ja igasugune kokkupuude veega. Sobiv temperatuur on 22 kraadi 40% õhuniiskusega. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Helikassette hoiustatakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetti sees on helilinti, kasutatakse tema säilitamisel samu tingimusi, mis helilindi juures
«Mida on sellise raamatu sünniks vaja? Kogemust, mõtet ja elamust. Häda on selles, et meieni jõuavad aina enam vaid maailma kajad ja peegeldused, mitte ehedus.» Fred Jüssi arvab ise, et tema roll on olla omamoodi aken. «Kogetu jagamiseks pean oma akna eest hoolt kandma, selle puhta ja kirkana hoidma,» märkis loodusemees ühes intervjuus. MÕNED JUTUD FRED JÜSSI SULEST On asju, mis on juba sündides lootusetult loomulikud. Mõnikord peab metsast toodud helilinte kogema mitmeid ja mitmeid kordi ja siis võib juhtuda, et helid kõlavad lausa imelistena. Neli konna Tekst ja fotod: Fred Jüssi Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd
Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas
annaabi.ee 
