või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadiost heli ning seda siis arvutisse salvestada ja oma kodukale üles riputada. Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab. Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d on päris hea kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab. FM Synthesis - see helikaart sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, kui muusika
varajastele mängudele muusikat selle abil tegema, ehk muudeti helikõrgust ja pikkust. Firma ''Far West'' hakkas probleemile lähenema, ning leiutati Sound Blaster helikaart hilistel 80- ndatel. Too oli küll 8-bitine ja 11 kHz, ning heli küll ei olnud eriti kiita, kuid oli suur samm edasi. Helikaardid tänapäeval Tänapäeva helikaardid on palju võimsamad juba, ehk siis kuni 64 bitised. Lisaks sisemistele helikaartidele, on hakatud tegema ka välis-helikaarte millel on USB ots, ehk siis saad igalpool kaasa võtta kuhu vaja, ning näiteks LAN-Party'del väga hea kasutada. Helikaartidel on koguaeg olnud vähemalt üks väljund pesa, ehk siis kõlaritele/klappidele (indikaatori värv on laimi roheline), lisaks on enamustel helikaartidel veel mikrofoni väljund (roosa), subwoofer'i väljund (oranz) jne... kuid tänapäeval on hakatud lisama veel gameport'e, sinna saad ühendada näiteks klaverklahvistiku millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse
Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadiost heli ning seda siis arvutisse salvestada ja oma kodukale üles riputada. Võimalusi on päris palju. Lisaks on uuematel kaartidel olemas ka gameport, kuhu saad ühendada joysticku või midi-boardi (klaverklahvistik, millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. FM Synthesis - see helikaart sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, kui muusika mängima hakkab. Sellel helikaarti variandil võivad mõned instrumendid välja tulla veidi kummalised ja selle pärast ei kõla FM Synthesis helikaardiga mängitud MIDI päris loomulikud. Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik
integreeritud helikaardid. Wavetable süntees, millede puhul on helikaartidel mikroskeemidesse salvestataud erinevate pillide “soundid” (samples) ja muusika genereerimisel saadakse nende eeskuju kasutades peaaegu ehtne kõla. Tavaline helikaart on praegu SoundBlaster, mis toetab nii waveaudiot kui ka MIDI. See on kujunenud omamoodi standartiks ja paljud teised kaardid on reklaamitud kui SoundBlaster. Kõik praegused ja enamus vanu helikaarte toetab stereoheli. Helikaartidest uuemad SoundBlasterid kasutavad kõik Wavetable sünteesi, kuid FM sünteesi kasutavaid helikaarte jääb järjest vähemaks. c. Ühendused Kõikidel helikaartidel kasutatakse standart 3,5mm läbimõõduga stereopistikupesasid. Sellised on ka kaasas kõigis kantavates CD ja MD kassetimängijates kõrvaklappide ühendamiseks. Levinumatel ehk professionaalsematel seadmetel nagu mikseripuldid vms, nendel kasutatakse
........................................................................................9 Hinnad:.................................................................................................................10 Helikaart.......................................................................................................................11 Võrdlus:................................................................................................................12 Milleks helikaarte põhiliselt kasutatakse?............................................................13 Hinnad:.................................................................................................................14 Tv-raadiokaart.............................................................................................................. 14 Hinnad:.................................................................................................................15
Graafikakaartide keerukus on tulenev enamasti sellest, et mitmed rakendused (eriti arvutimängud) vajavad kolmemõõtmelise pildi kujutamist, sellised arvutused on väga keerulised. Kaasaja graafikakaartidel on oma protsessor ja muutmälu, kusjuures arvuti enda ja graafikakaardi muutmälu hulk on samas suurusjärgus. Graafikakaart nõuab ka kõige suuremat laiendussiini läbilaskevõimet. Lisalugemist: wikipedia.org Helikaardid Kõige lihtsamalt öeldes läheb helikaarte vaja selleks, et arvuti külge oleks võimalik ühendada kõrvaklappe ja mikrofoni. Algselt personaalarvutitel helikaarte ei olnud ja ainus heli, mida üks arvutikomplek suutis teha oli piiksumine, mida võimaldas teha emaplaadi külge ühendatud kõlar, mis oli mõeldud hoiatussignaalide edastamiseks. Tänapäeva helikaardid on üsna keerulised seadmed, millel on erinevaid heliväljundeid kahest kuni kümneni ja vähemalt üks helisisend. Lisalugemist: wikipedia.org Võrgukaardid
digitaalmuundur on andmeid analoogesitlusest( nt temperatuur, rõhk ja kiirendus) digitaalesitlusse muunduv elektroonikaskeem. DAC ehk Digital to Analog Conversion ehk digitaal-analoogmuundur. Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesanne on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helikaart võib olla nii emaplaadil integreeritud kui ka eraldi lisakaardina. Helikaardil on vähemalt 1 väljundi pesa ja tihti on ka sisendi pesa (mikrofoni pesa). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mis muudab digitaalandmed analoogsignaaliks. Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis
helikaart (ADC ja DAC) videosalvestuskaart (ADC ja parematel ka DAC) CD plaadimängijad (DAC) skanner (ADC) MIDI süntesaator (ADC ja mõnedel ka DAC) Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva
MB). Ekraan on reziimis, mille värvisügavus on 24 bitti ja lahutusvõime 1024 × 768 pikslit. Mitu baiti videomälu kulub ühe sellise ekraanipildi hoidmiseks? Helikaardi ülesanne on vastava korralduse peale produtseerida heli taasesitamiseks so- bivad elektriimpulsid. Kaasajal on helikaart peaaegu alati emaplaadile integreeritud; eraldi kasutatakse vaid väga kõrgetasemelisi helikaarte. Helikaardil on tüüpiliselt järgmised pisti- kupesad: · roheline (SPK või line-out) kõlarite või kõrvaklappide jaoks; · punane (MIC) mikrofonsisendi jaoks; · sinine (line-in) mõne muu helisisendi jaoks; · kursorihoova (joystick) pesa arvutimängude mängimiseks. 32 pixel=picture element 19 TV- või raadiokaart on ette nähtud eetris leviva TV- või raadiosignaali kinnipüüdmiseks