nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA
· pöörded · mõhk või kink 2. Tertsiaarstruktuur (tekib aminohapete omavaheliste külgahelate seondumisel) Kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur. Polüpeptiidahel omandab keraja (globulaarne valk) või niitja (fibrillaarne valk) konformatsiooni. Tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad peamiselt kõrvalahelate (R-rühmade ehk radikaalide) vahelised vesinik- ja ioonsidemed. · Globulaarsed valgud: Struktuuride tüübid: · Antiparalleelse alfa-helikaalse struktuuriga valgud · Paralleelse või segatüüpi beeta-leht struktuuriga valgud · Antiparalleelse beeta-leht struktuuriga valgud · Metalli- ja disulfiidirikkad valgud Pakkimise põhimõtted: · Peptiidahel peab pakkimisel arvestama piirangutega, mis tulenevad tema struktuurist · Peptiidahel pakitakse nii, et hüdrofoobsed jäägid peidetakse gloobuli sisemusse, millega väheneb nende kontakt veega.
translatsiooniaparaadist. Bakteriraku funktsioonid allutatakse faagipartiklite taastootmisele. T-faagide partiklid on teadaolevatest viiruspartiklitest ühed kõige komplekssemad. Kapsiidi struktuurvalgud ja assambleerumisel osalevad valgud võtavad enda alla üle 40% kogu geneetilisest informatsioonist: 24 geeni - pea morfogenees; 25 geeni saba ja sabakiud; assambleerumisel osalevad valgud. Infektsioonitsükkel. T-faagide saba keskel on helikaalse ehitusega toru, mille kaudu DNA pääseb rakku.Toru on ümbritsetud helikaalse tupega, mis on võimeline kokku tõmbuma. Tupe peapoolne ots on ühendatud kaelusega ja teine ots basaalplaadiga. Basaalplaat on 6-nurkne, igas nurgas on nõel (pin). Saba pikkus on konstantne. Basaalplaadilt algavad ka 6 sabakiudu. Sabakiud tunnevad ära raku pinnal olevaid faagi-spetsiifilisi retseptoreid. Erinevad T- faagid tunnevad ära erinevaid retseptoreid
( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: Fosfaatrühmast Lämmastikalusest Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. 2.9. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA – enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest.
toodab AB. Eristatakse üle 500 Streptomycese liigi. Streptomycese · õhumütseel koosneb spiraalselt kõverdunud hüüfidest, mille tipuosa fragmenteerudes moodustuvad spoorid (nim. ka koniidid või artrospoorid). Streptoverticillium · Õhumütseelil paiknevad männastena lühikesed hüüfiharud, mille tipud keerduvad spiraalina ja mis sisaldavad spoore. Spooriahelat ümbritseb tupp, mis on helikaalse struktuuriga. Sugukonna Streptomycetaceae ökofüsioloogia · Muld on nende põhielupaik. Miks nad domineerivad mullas? 1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3
gloobuli moodustumine ühendatud domeenidest > domeenid konformatsiooni täpsustamine. Molekulaarsed tsaperonid on valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Valgumoodulid e domeenid on valgumolekulide polüpeptiidahelates esinevad iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Globulaarsete valkude klassifikatsioon: antiparalleelse -helikaalse struktuuriga valgud; paralleelse või segatüüpi -leht struktuuriga valgud; antiparalleelse -leht struktuuriga valgud; metalli ja disulfiidi-rikka valgud. Kiudvalgud e fibrillaarsed valgud enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. On mehhaaniliselt tugevad. Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud. Bioloogiline roll peamiselt struktuurne. Esindajad: -keratiin, fibroiin, kollageen. 3
Pakitakse nii, et hüdrofoobsed jäägid peidetakse gloobuli sisemusse, millega väheneb nende kontakt veega. Peptiidahelal, mis koosneb L- aminohapetest, on kalduvus ,,parema käe pööretele" -heeliksid ja -lehed pakitakse sageli kihtidena, kus hüdrofoobsed jäägid on peidetud kihtide vahele. Kihtide välisküljed on kaetud kõige polaarsemate jääkidega, mis eelistatult interakteeruvad veega. Globulaarsete valkude klassifikatsioon antiparalleelse -helikaalse struktuuriga valgud lihtsaim heeliksite pakkimisviis lühikesed ühendavad silmused ja antiparalleelne pakkimine, heeliksite kimp on sageli kergelt vasakule pööratud. Hapnikku transportivad globuliinid (hemoglobiin, müoglobiin) on antiparalleelsed -valgud paralleelse või segatüüpi -leht struktuuriga valgud paralleelsete -lehtede puhul jagunevad apolaarsed jäägid -lehe tasapinna mõlemale
rakuliste retseptoritega. § Kapsiidi valgulisi alaühikuid (kapsomeere) on palju § Kapsiidi alusel pannakse paika viirusosakeste sümmeetria (kuubiline, helikaalne, kompleksne). Kuubiline sümmeetria Kuubiline sümmeetria. Seni teada olevad loomsed viirused on ikosaeedrid, DNA või RNA on pakitud sümmeetrilisse karpi - ikosaeedrisse (20 tahukas), mis võib koosneda 12, 32, 72, 92, 162 või 252 kapsomeerist. Helikaalne sümmeetria 1 Helikaalse sümmeetria korral on valgulised alaühikud seostunud regulaarsete vahemaade tagant viiruse nukleiinhappega, tulemuseks on helikaalne struktuur. Moodustunud filamentoosne nukleiinhappe ja valgu kompleks pakitakse seejärel envelope. Kompleksne struktuur Mõned viiruspartiklid ei oma lihtsat kuubilist või helikaalset sümmeetriat, vaid on keerukama ehitusega - näiteks rõugeviirus, omades DNA ümber mitut valkkesta, samuti bakterite viirused.
E1 on transmembraanne maatriksivalk. Erand! Kroon muudab viiruse ümbrisega viiruse kohta väga vastupidavaks – saab hakkama GI traktis ja võib levida fekaaloraalselt. Epidemioloogia. Peamiselt imikutel ja lastel, kas sporaadiliselt või puhangutena talvel ja kevadel. Põhjustavad 10…15% ülemiste hingamisteede infektsioonidest ja pneumooniatest. Reinfektsioon vaatamata seerumi antikehadele. Replikatsioon. Suur +ahelaga RNA genoom seostub N-valguga, moodustamaks helikaalse nukleokapsiidi. Valgusüntees on kahes faasis: (1) infektsioonil genoom polüproteiiniks, millest hakitakse välja RNA-sõltuv RNA-polümeraas (L), mis siis (2) toodab –ahela. L- proteiin kasutab siis -RNA-d uute genoomide ja 5-7 individuaalse mRNA tootmiseks viirusvalkude tarvis. mRNAde teke võib põhjustada ka rekombinatsiooni, olla aluseks geneetilisele mitmekesisusele. Kokkupakkimine karedal ERil. Patogenees. Optimaalne kasvutemperatuur 33-35, seega jääb ülemistesse hingamisteedesse
seostumine GTPga, torukeste depolümeriseerimiseks aga GTP hüdrolüüs GDPks. FtsZ ei agregeeru mikrotuubuliteks. Prosthecobacter- genoomis geen, mille järjestus väga sarnane eukarüoodi tubuliini geeniga, aga neil on ka olemas FtsZ geen. Artubuliinid (Nitrosoarchaeum genoomis on teubuliini geene, mis kõige sarnasemad eukarüootide vastavatele geenidele). Aktiin. Aktiinifilamendid koosnevad eukarüootidel kahest aktiininiidist, mis moodustavad helikaalse struktuuri. Niitide assambleerimine vajab ATP energiat. Aktiin osaleb eukarüootides lihaste töös, raku liikumises, raku jagunemises. Prokarüootidest (bakterid, eurüarhed) on leitud aktiinile sarnaseid valke, näiteks MreB, mis ka agregeerub niidiks, kuid niit pole helikaalne. MreB niidid paiknevad rakumembraani all, enamasti spiraalina ja vastutavad raku kuju eest. Kreaktiin- arhede ürgne aktiin. Väga sarnane eukarüootide aktiinile
annaabi.ee 
