......................................................... 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62 Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64 Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66 Helmikas (Melica) .................................................................................
............................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon)..................................................................................................32 2.6Haguhein (Koeleria).........................................................................................................33 2.7Piiphein (Luzula)..............................................................................................................34 2.8 Helmikas (Melica)...........................................................................................................35 2
Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level ~ 100cm Third level Fourth level Fifth level Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level k. 60 120cm Third level Fourth level Fifth level Laiuv lambiharjahein Hystrix patula Parasniiske Click to edit Master text styles keskmine 40- 100cm Second level Third level Fourth level Fifth level Mets-piimhein Luzula sylvatica
juunis. Liigi eritunnused: talub väga hästi tallamist. Kasvukoha nõuded: väga suure kohastumisvõimega liik. Kasutamine haljastuses: muru koostises, peenras. Joonis 55. Punane aruhein (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gewoon_roodzwenkgras_Festuca_rubra_var._commu tata.jpg) Joonis 56. Punane aruhein Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013. 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht.
lambaaruhe • Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja- in Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid Hall aruhein madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 'blue select'. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - IGIHALJAS KAERAND • Kõrgus 50 cm koos õisikuvartega 1 m • Õitseb juunis- juulis.Tugeva kasvu ja sinakasrohelise lehestikuga talvehaljas tihe puhmik. • Euraasia steppidest pärinev. Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Ei talu talvist liigniiskust. • Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub süstemaatikast
puhmikuid ja on hallikasrohelist värvi. Kõrs on 20-60 cm kõrge, enamasti kahe sõlmega. Lehed 2-6 mm laiad, servades ja tipus karedad. Pööris on 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Pähikud südajad, lapikud 4-6 mm pikad, 5-9 õiega. Õitseb maist septembrini. Kasutamine: keskmise väärtusega söödataim looduslikel karjamaadel. Taim on dekoratiivne; ilutaimena kasvatatakse suurt väriheina, mille pähikud on 25 mm pikad. ARUKAERAND Nimi: Helictotrichon pratense, Helicon mäestik Zagaras; pratense tähendab niitu, niidul kasvavat. Kõrreline. Kasvukoht: kasvab kuivematel niitudel, metsaservadel, teeäärtel, kohati hõredates männikutes, Eestis tavaline. Tihemurusalt, väikeste mätastena kasvav hallikasroheline mitmeaastane taim. Kõrs 30-80 cm kõrge, lehed 3 mm laiad, tavaliselt kahekorra, enamasti pealt hallika kirmega. Pööris kitsas, kuni 10 cm pikk, vähesepähikuline,
raieringiga kuusikuid. Alusmetsas kasvavad mage sõstar, h. kuslapuu, h. türnpuu (Rhamnus catharticus), h. pihlakas, h. sarapuu, h. vaarikas, h. näsiniin (Daphne mezereum) jt. liigid. Alustaimestikus esinevad h. sinilill, h. jänesekapsas, metsmaasikas (Fragaria vesca), lillakas, võsaülane, külmamailane (Veronica chamaedrys), karvane piiphein, verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt
annaabi.ee 
