.......................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel
Levivad tihenduste ja hõrendustega · Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) · Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest Helilained- Helilained e. kuuldav heli e. heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz 20 000 Hz Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heliallikate näited: pillikeel, kirikukell jpm. Soojus füüsika-Füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: · Termodünaamika soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine
suhtlemiseks väljaspool nägemispiirkonda näiteks elevandid. Kuna madalad helid on hea levikuga, siis on selline kasutus arusaadav. Mõned sellised madalsageduslikud võnkumised on inimesele paremini tajutavad läbi kehakontakti - kui näiteks võnkumine levib mingile kõvale pinnale, siis surudes kõrva sinna vastu, kuuleme heli paremini. Kuidas teha kindlaks oma ülemine kuulmispiir? Inimese kuulmisele aitavad kaasa ka kõrvalestad - väliskõrv. Nende abil saab täpsemalt määrata heliallikate asukohta ruumis. Kõrvalestade suurus ja kuju on küllalt muutlik, mistõttu on ka inimeste kuulmiselamus erinev. Järgnevad helinäited illustreerivad, kui kõrgeid või madalaid hääli loomad teevad. Juurde on lisatud spektrogrammid - joonised, millelt on näha, millisel helikõrgusel häälitseti. Tähele tuleks panna, et tihti koosneb heli eri kõrgusel olevatest osatoonidest, millest üks on siiski tugevaim - põhitoon. Põhitooni kõrgust tajub inimene tegeliku helikõrgusena.
Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on ka tekkiv heli. Kaudselt iseloomustab amplituud ka seda, kui suurt jõudu rakendati (kui palju energiat kulus) heli tekitamiseks. Üldjuhul, mida rohkem kulutatakse energiat, seda suurem on saavutatav võnkeamplituud ja seda tugevam heli tekib. Amplituudi muutmine (heli valjemaks/vaiksemaks) ei oma mingit mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate helivaljusi, kuid nende helispekter sisaldab palju helisagedusi. See tähendab, et heliallika heli pole puhas siinustoon. Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost
väljas; dB(C) filter, mis on objektiivne müra suhtes, otstarbekam kasutada kõrgeate müratasemete juures. · Impulssmüra lühiajaline terav heli. · Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. · Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus,
väljas; dB(C) – filter, mis on objektiivne müra suhtes, otstarbekam kasutada kõrgeate müratasemete juures. Impulssmüra – lühiajaline terav heli. Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus,
aastast peale oma professionaalses salvestusstuudios tegelesid lisaks muusikaproduktsioonile ka helilindi arenenumate töötlemisvõimalustega. Barronite stuudios 9 realiseeris John Cage 1951. aastal koos heliloojate Earle Browni, Morton Feldmani, David TudorI ja Christian Wolffiga oma Muusikaprojekti magnetlindile. Lindimuusika komponeerimise puhul oli eelkõige küsimuse all heliallikate valiku ja töötlemise mitmekülgsus. Ameerikas ei tehtud eriti suurt teadlikku vahet kontrollitavate (elektrooniliste) ja “mittekontrollitavate” (mehaaniliste) kõlade vahel. Kanada ja elektrooniliste klahvpillide areng Kanada füüsik Hugh Le Caine tegi ajavahemikus 1945-1948 sarnaseid eksperimente klahvpilli klahvilöögidünaamikaga. Tema leiutatud Sackbut võimaldas mängijal klahvi erineva surve abil tekitada subtiilseid helikõrguse, helitugevuse ja tämbrimuutusi ning
teada ja seetõttu loetakse, et nende harmooniliste tegurid liituvad geomeetriliselt. Kui näiteks võimendisse, mille Kh1 = 1% anda signaal magnetofonist, mille Kh2 = 2%, siis võimendi väljundsignaali Kh = ruutjuur (Kh1 ruudus + Kh2 ruudus). Sagedustunnusjoon Määrab alumise ja ülemise piirsageduse, millel sagedusmoonutus jääb etteantud piiridesse. Tehniliselt ei valmista raskusi teha võimendi sagedusalaga mõnest Hz-st kuni 100 kHz-ni, kuid valdava enamiku heliallikate sagedused koos ülemtoonidega mahuvad sagedusalasse 40...14 000 Hz. Seetõttu võimendi oluliselt laiem talitussagedusala ei paranda kuigivõrd heli kvaliteeti. Nimetatud sagedusalast väljaspool olevad infra- ja ultraheli sageduslikud mürakomponendid koormavad võimendit ning põhjustavad lisamoonutusi ja tekitavad häireid ka kuuldavas sagedusalas. Seepärast tuleb võimendi talitussagedusala laius valida lähtuvalt võimendatavast signaalist, see tähendab tema sagedusspektri laiusest.
c) parema kõrva info edastatakse võrdselt paremasse ja vasakusse d) parema kõrva suurem osa laheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise 6)Gaglion on a) Närvirakkude kogum b) Eriline närvisüsteemi osa, mis paikneb väljaspool aju c) Närvisüsteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud informatsiooni peaajusse(tegelikult rangelt võttes mitte, aga ta siiski luges ka selle õigeks) 7)Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast a) kuulmisinfoga heliallikate paiknemise kohta ruumis b) lihastoonust koordineeriva süsteemiga c) asendimotoorikat koordineeriva süsteemiga d) silmaliigutusi koordineeriva süsteemiga 8)Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid b) On palju liigeseid c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. TOOMELA TEINE KT:
Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja kõnest arusaamine muutub väga raskeks (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Paremaks ettekujutamiseks heliallikate poolt tekitavate helinivoode kohta annavad järgnevad näited: lehtede kahin ca 15 dB; ajalehtede kahin lugemissaalis ca 35 dB; harilik kõne ca 40-50 dB; raskeveoki mürin ca 95 dB; reaktiivlennuki stardihääl ca 125 dB ( Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Kuulmislanguse põhjuseid on palju. Lähtudes kuulmise füsioloogiast, võivad põhjused olla tingitud: väliskõrvast, keskkõrvast,
inimesed, taustaandmed) Reegel: Hoidu sisendamisest! Küsitlemise tööjärgud Esmane kontakt, tutvustamine ja töö eesmärgi seletamine, inimese teadmiste esmane hindamine Usutluse asjaoludes kokkuleppimine Usalduse loomine, igapäevase pärimusmaastiku uurimine Pühapaikadega seotud küsimuste uurimine Hoiakute ja isikliku sideme uurimine ja jäädvustamine Oluline – usutlemine pühapaigas Reegel: Algul ei tea keegi midagi! Küsitluse jäädvustamine Häirivate heliallikate sulgemine, väljas mikrofoni varjestamine Intervjuu pildistamine Küsitlemise koha ja aja, küsitletud inimeste, küsitlejate jm ülesmärkimine Uuringupäeva õhtul heli- ja fotofailide salvestamine arvutisse/ välisele kõvakettale ning nende kohta andmetabeli täitmine Küsitlemisel saadud teave: 1) milliseid pühapaiku inimene enda koduümbruses teab 2) milliseid lugusid/jutte kõneldakse nende paikade kohta 3) milline on nende paikade tähendus inimeste jaoks
annaabi.ee 
