kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele. Ühepoolne armastus kajastub Helena ja Demetriuse vahel.Helena armastab Demetriust,kuid Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud Demetriusest huvitatud,segas siiski mees kahe armunu suhet. Armukadedad olid nii Demetrius kui ka Helena.Demetrius Lysandri ja Helena Hermia peale.Lõpus saab ka Hermia armukadedust tunda,sest haldjad panid Lysandri armuma Helenasse. Lõpp oli siiski hea ning Helena abiellus Lysandriga ning Hermia Demetriusega.
Ilmselgelt Demetriusele see ei meeldinud ja ta pidi oma tahtmise saama. Sündmuste käigus jääb Hermial mulje, nagu oleks Demetrius Lysandri tapnud, kuid see oli kuskilt välja ilmunud. Selle teo eest muidugi Hermia Demetriusele ei andestanud. Asja tegi veel keerulisemaks Helena, kes oli armunud Demetriusesse, kuid armastus ei olnud kahepoolne. Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Autori sõnum: Autor on teoses kujutanud sündmuste kulgu ja nende õnnelikku lõppu. Ta on tahtnud lugejale pakkuda põnevust. Autor on öelnud: ,, Suvine öö ja tema sekeldused on möödas, metsa- ja tunneteradadelt hälbinud armastajaid kosutav uni; kostavad Theseuse ja Hippolyta jahisarved. Enne kui nad magavate armastajate peale satuvad, vahetavad nad jahimälestusi" See ütlus on
lohutaja, umbes 60 aastase kreeka proua Konstantina. Tänu Konstantinaga tutvumisele sai Ester terve tema perekonnaga headeks tuttavateks ning oli alati nende peres külla oodatud. Vahepeal oli juttu ka Konstantina pojast, naistemehest ja elunautijast Harisest, Esteriga koos töötavast keevaverelisest kreeklasest giidist Mariast, lihtsast, kuid palju läbi elanud pontsakast Kreeka pereemast Helenast, krapsakast vanahärra Tõnisest, kes õppis 69-aastaselt ilma eelneva kogemuseta kreeka keele selgeks, karmist perest tulnud iseseisvast värskest abielunaisest Mariannast ja tema abikaasast Petrosest, Annest, eestlasest, kes elab samuti Kreekas ja üritab sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased
riik ja rahvas saaks ennast võlgadest välja osta ja elada rikast elu. Kuigi keiser ei taha Mefistofelese jutt imevarandustest uskuda läheb kõik siiski kuradi plaanide kohaselt ja varsti valitsebki maapõue rikkuste abil Saksamaal küllus. Kuna keiser näeb kui vägev mees on Mefistofeles, siis tema nõudmised talle kasvavad. Nimelt nõuab keiser järgmiseks, et Faust ja kurat teeksid tema rõõmuks etenduse muistsetest kangelastest Helenast ja Parisest. Kurat ütleb selle peale Faustile, et sellist näidendit ei ole võimalik muul moel luua, kui keegi peab minema ohtlikule retkele allmaailma ja tooma sealt Helena ja Parise hinged. Faust on nõus seda teekonda hulljulgelt ette võtma ja saab kaasa kuradi õpetussõnad, et allmaailmas liikumiseks tuleks olla nähtamatu, milleks peab lööma kannaga ühe korra vastu maad. Helena ja Parise hinged aga pidid olema kuskil KOLMHARGI JUURES, KUS ASUVAD KA ESIEMADE HINGED. Nii asuski Faust
"Mina olen Ethan,"sel hetkel sisse astus õpetja .Tal oli käes mapp, seljas triiksärk ja jalas teksad. "Tervist! Minu nimi on Damen Wolf," tutvustas ta end," Mina sündisin Londonis 1982. aasta veebruaris, kui täpsem olla siis kolmeteistkümnendal veebruaril." Aga Ethan seda ei kuulnud. Ta viibis kuskil teises kohas, aga kindlasti mitte siin, siin ruumis oli ainult tema keha. Ta mõtles kuidas võis foto Helenast satuda tema juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua.
Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla. Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast. Paris sõdis põhjusel, et ta ei peaks Helenast ilma jääma, sest alguses ju arvati, et Menelaos ja Agamemnon tulevad just Helenale järgi. Priamos otseselt ei sõdinud, kuid ta aksepteeris sõja tulekut ja toetas Hektorit ning Parist nii, kuidas vähegi oskas. Patroklesi sõdimise põhjuseks oli endale ja Archilleusele tõestamine, et ta saab hakkama. Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks. 3
Assisi Franciscus: Giovanni Francesco Bernardone. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995. 4. Jörgensen, J. Saint Francis of Assisi: biography. New York: Doubleday, 1962. 5. Knowles, D. Christian monasticism. London: Weidenfeld and Nicolson, 1969. 6. Lawrence, C.H. Medieval monasticism: forms of religious life in Western Europe in the Middle Ages. Halow: Longman, 2001. 7. Prinz, F. Pühakute tõeline elu: kaksteist ajaloolist portreed keisrinna Helenast kuni Assisi Franciscuseni. Tallinn: Kunst, 2006. 8. Tobin, S. The Cistercians: monks and monasteries of Europe. London: Herbert Press, 1995. 13
4. Millisena kujutatakse Maarja Magdaleenat kõige sagedamini kujutavas kunstis? 5. Kuidas tõlgid ladinakeelse lause "Noli me tangere!" eesti keelde? 6. Millise kunstniku sama nime kandev maal on tuntuim? Kus asub praegu selle maali originaal? 7. Kes olid Jeesuse päevil variserid? Kelle kohta öeldakse variser tänapäeval? 8. Kus asub kuulsaim Maarja Magdaleenale pühendatud kirik? 9. Millised eesti naisenimed on tuletatud Maarja Magdaleenast? 10. Kas vene naisenimi Leena on tuletatud HELENAst või MAGDALEENAst? Põhjenda! 3. LAATSARUSE ÕED MARTA JA MAARJA Betaania küla asus künkatipul pooleteise tunni tee kaugusel Jeruusalemmast. Seal elas Jeesuse hea sõber Laatsarus, kellel oli kaks õde Marta ja Maarja. Laatsaruse puhul ei saa kasutada austavat nimetust apostel, sest Jeesus nimetas nii üksnes oma 12 jüngrit. (Hiljem hakati apostliks nimetama ka ristiusu suurimaid levitajaid.) Laatsarus oli lihtsalt Jeesuse õpetuse pooldaja, tema sõber
annaabi.ee 
