ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20 km GANYMEDES Suurim kuu Päikesesüsteemis Peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus hallikaskollane Pool planeedi ainest on silikaadid, pool vesi ja jää Pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasi, heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane Tumedad alad on kaetud kraatritega Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid Kraatreid ümbritseb külmunud vesi, mis tekitavad suurkuu
erinevusena pööratske erilist tähelepanu freeside säilitamisele. Peale seda kui kujutis on valmis või vähemalt piisavalt, et proofi teha, kannab kunstnik svammiga plaadile trükivärvi. Liigne surve selle käigus surub freesid siledaks/alla ja rikub pildi ära. Kui plaat ja pilt on üleni õhukese värvi kihiga kaetud, kasutatakse tarlataan lappi üleliigse värvi ära pühkimiseks, tihti kasutatakse ka paberit ( näiteks vana telefoniraamatu lehti ) viimase lihvi andmiseks pildi heledamatel aladel. Mõned kunstnikud kasutavad oma käsi selleks. Kui teos on valmis lastakse see läbi oforti pressi koos tüki niisutatud paberiga, et trükist peale kanda.
kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi) Taevakehi iseloomustavad suurused ·Nurkkaugus ja nurkläbimõõt- · Näiv ja absoluutne tähesuurus · (Kaugus ja mõõtühik parsek) · (Mass) Taevakehade näiv liikumine · Kinnistähed-taevasfääri ja üksteise suhtes ei liigu, liiguvad ümber ringjoone, on mitteloojuvad, asuvad põhjapooluse lähedal
kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal, tema pind on hallikaskollast värvi. Pool sealsest ainest koosneb räniühendeist, ülejäänu veest ja jääst. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju. Ganymedese üldiselt üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedatel ning need on täis 5-15 km laiusi ja kuni saja meetri kõrgusi vagusid. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kusagil üle kilomeetri. Kuni viiekilo meetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kausse, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi
Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 515 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Kuni 5kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 535 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga
peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on ligikaudu sama nagu Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Seda arvasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju. Servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus on umbes üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad. Suuremad kraatrid on ka lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille
ekvatoriaalaladest heledamad. See kuu on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga. Arvatakse, et selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Päikesesüsteemi suurim kuu on Ganymedes. Selle pinnatemperatuur on enam- vähem sama mis Europal, kuid tema pind on hallikaskollast värvi. Ganymedese üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Mõlematel on tuhandeid kraatreid, kuid heledamatel on neid umbes kümme korda vähem kui tumedatel. Leidub ka külmunud veevulkaane, mis asuvad heledatel aladel. Polaarmütsikesed on katnud suurkuud pooluste lähedalt. On avastatud, et sellel kuul on magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel. Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab hästi soojust on selle päevane temperatuur -120°C ja öine kõigest -200°C
See kuu on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga. Arvatakse, et selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Päikesesüsteemi suurim kuu on Ganymedes. Selle pinnatemperatuur on enam- vähem sama mis Europal, kuid tema pind on hallikaskollast värvi. Ganymedese üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Mõlematel on tuhandeid kraatreid, kuid heledamatel on neid umbes kümme korda vähem kui tumedatel. Leidub ka külmunud veevulkaane, mis asuvad heledatel aladel. Polaarmütsikesed on katnud suurkuud pooluste lähedalt. On avastatud, et sellel kuul on magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel. Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab
Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju -- servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes 9 kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga
Europa nagu Iogi on hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Kui see tõele vastab, on Europa ainuke koht peale Maa, kus vedelat vett esineb suurtes kogustes. GANYMEDES on Päikesesüsteemi suurim kuu ja samuti Galilei poolt avastatud. Ganymedese pind on üsna tasane, näha on tumedaid ja heledaid alasid, kusjuures heledamatel aladel on kraatreid ligi kümme korda vähem kui tumedatel. Ka leiab heledamatelt aladelt külmunud veevulkaane. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. KALLISTO on Galilei poolt avastatud kuudest kõige tumedam. Ta koosneb nagu Ganymedeski poolenisti veest, kuid Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Meteoriidikraatreid on Kallistol rohkem kui meie Kuul, kuid need on kõik laiad ja madalad. Kallisto reljeef on tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit
Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju -- servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Selliseid
Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. Ganymedeselt on leitud ka magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest (albeedo 0,2). Tema päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C
mida suurem on tema pinna albeedo), kuid seda vähem ta kiirgust neelab ning soojeneb ja tema poolt kiiratav soojuskiirgus väheneb. Kui on teada objekti läbimõõt, siis saab loomulikult välja arvutada ka tema albeedo. Asteroidi suurus ja heledus ei ole alati kooskõlas, näiteks heledaimate asteroidide hulka kuuluv Juno on suhteliselt väike. See viitab väikeplaneetide peegeldusvõime suurtele erinevustele. Kõige heledamatel ulatub albeedo ligi 40 protsendini. Seni pole leitud asteroide, mille albeedo oleks vahemikus 5%-6%. ASTEROIDIDE ASUKOHT 4 See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul võivad asteroidid minna ühest tüübist teise. Suurem osa asteroididest, umbes 85%, kuulub C tüüpi. S-tüüpi asteroide on 13%. See jaotus ei sõltu oluliselt läbimõõdust
Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju , servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. (Allikad 4, 5, 8, 10) Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, 27 mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul.
annaabi.ee 
