Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv. Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele. Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate organismide massilist paljunemist, mis võib laiendada omakorda esialgse häiringu suurust. Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased) loodulike vaenlaste arvukus ning populatsioonid saavutavad teatud tasakaalu, mis piirab häiringu edasist laienemist. Kuna maapinnal asuv puit laguneb palju kiiremini kui jalalseisev
Kasvatamine on töömahukas ja saagid väikesed, sellepärast ka hind kõrge. Traditsiooniliselt serveeritakse kimpuseotult, keedetult ja siis võiga ülevalatult. Kasutatakse ka lihatoitude lisandina ja salatite sees, müügil ka konservina. Tänapäeval on aretatud ka sorte, mida ei pea mulla alla matma, ikka on mahlased ja hea. Need on odavamad ja koostiselt tervislikumad, kui valged võrsed. Artisokk On populaarne Prantsusmaal ja Kreekas, kus seda taime kasvatatakse tuhandetel hektaritel. Saab kasvatada ka meie kliimas. Sisaldab 2% valku, 7-15% süsivesikuid, 0,1% rasvu, vitamiinidest C, B1 ja B2 ja karotiini. Vähendab organismis halva kolesterooli hulka ja soodustab neerude tööd. On ohakat meenutav, toiduks kasutatakse puhkemata õisikut. See keedetakse, valatakse üle sulavõiga või antakse kaste eraldi lauale. Sööja kastab õisikust tõmmatud lehe kastmesse ja hammustab ära alumise, pehme ja mahlase osa. Söömine on eriline protsetuur, vaja läheb
.8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad ning linnud. H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Seemnete kõrval on väärtuslik ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem (tihedus 440... 450 kg/m3), pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks,
Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 35 söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Seemnete kõrval on väärtuslik ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem (tihedus 440...450 kg/m3), pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu
Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu 33 ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel. Kasvatatakse meil ka sadadel hektaritel marjakultuurina. 39. Eestis kasvavad tähtsamad puhmad; perekonnad sookail, küüvits, hanevits, kanarbik, leesikas, mustikas (ka pohl, sinikas) ja jõhvikas Perekond küüvits (Andromeda L.) [andrómeda] Perekonda käsitletakse paljude botaanikute poolt monotüüpsena, kaasaegse süstemaatika järgi on perekonnas 2 liiki väikeseid igihaljaid vahelduvate lehtedega kääbuspõõsaid; õied koondunud
· Pungad munajad, vaigused · Seemned 0,5 ... 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad. · Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne 14. Siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica) On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Kõrgus 20...25 m. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ning saviliivmuldi, ning kasvab halvasti
Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel. Kasvatatakse meil ka sadadel hektaritel marjakultuurina. Mõned sordid: 'Dorana'; 'Frugana'; 'Hergo'; 'Leikora'; 'Pollmix'; 'Zolotoi Potsatok'; 'Dar Katuni'; 'Novost Altaja'; 'Vitaminnaja'; 'Maslitsnaja'; 'Pamjat Lissavenko' ('Stserbinka 1'); 'Bogatõrskaja', 'Maljutka'; 'Aromatnaja'; 'Oranzevaja'; 'Obilnaja'; 'Zolotistaja'; 'Tsuiskaja'; 'Prevoshodnaja'; 'Velikan'; 'Samorodok'; 'Jantarnaja'; 'Sibirskaja'; 'Obskaja' jpt. 39. Eestis kasvavad tähtsamad puhmad; perekonnad sookail, küüvits, hanevits,
liikuda niiskematelt kuivematele aladele. Troopilistes vihmametsades, mis katavad vaid 7% maakera pindalast, asub praegu 90% kõikidest liikidest. Liigirikkaimad on veel korallrahud. Inimtegevuse tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus pidevalt. Algpõhjus on loodusvarade pillav tarbimine, mida rahvastiku kasv üha suurendab. Troopiliste alade vaesema rahva siirdumine metsadesse on aasta-aastalt kahjustanud looduslikke elukooslusi sadadel tuhandetel hektaritel. Loodusliku elukeskkonna muutumine ja kahjustamine suurtel aladel võib viia liikide otsesele või kaudsele hävimisele. Aastaraamatus "Maailma seisund 1994" (Worldwatch-Institute´i väljaanne) väidetakse, et maakera taluvusvõime on juba ületatud. Rahvastiku kasvu, tarbimisharjumuste ja uue töökorralduse mõjul on kogu harimiskõlbulik maa juba põllustatud, karjamaad ja kalavarud kurnatud. Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980..
annaabi.ee 
