mõjutab ühiskonda tervikuna. Vaeste osatähtsus ühiskonnas on üks olulisemaid sotsiaalse sidususe ja tõrjutuse näitajaid, samuti iseloomustab see ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Ühiskonnale mõjub vaesus ühendavat ja edasiviivat jõudu pärssivana, sest see vähendab jätkusuutlikkust, tekitab palju sotsiaalseid riske (nt sõltuvusainete tarvitamine noorte seas), toob kaasa väiksema sotsiaalse sidususe ja kaasatuse, mõnel juhul isegi ühiskonnaliikmete heitumuse ning isolatsiooni (nt töötusega on võimalik pikema aja jooksul kohaneda). 34.Milline riik on avatud majandusega riik? Avatud majandussüsteem on majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega 35.Milline riik on suletud majandusega riik? Suletud majandus on majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted36.Nimetage välismajanduspoliitilised vahendid. Tollimaks – imporditavatelt kaupadelt nõutav maks.
8.Mis ohustab Eesti majandusarengu jätkusuutlikkust? Suurimaks ohustajaks on inimkapitali defitsiit, seda nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Madal sündivus ja enneaegsete suremus. Õnnetused, kuritööd ja ebaterved eluviisid. Potentsiaali ei suudeta piisavalt hästi realiseerida. Vaesuses laste kõrge osakaal, väljalangevus koolist, haridussüsteemi ebaefektiivsus ning mittevastavus tööturu nõudmistele. Tööturult väljalangemine väljarände, ea, tervise, või heitumuse pärast. VI REGIONAALNE INTERGRATSIOON JA INTERGRATSOONIPROTSESSID MAAILMAS 1.Majanduslikud ja poliitilised põhjused integratsiooniks Poliitilised põhjused: Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel. Majanduslikult integreerunud regioonides on tulemusena vähem sisemisi konflikte. Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele. Majanduslikud põhjused:
TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused: Uus eksportsektor: turism; Avaliku sektori suhteline inerts; Maarahvastiku vähenemine. TÖÖSTUSETTEVÕTETE TÜÜPE MAAL: 1) Ressursipõhised „vanad“ ettevõtted 2) Ressursipõhised uued ettevõtted 3) Oskuspõhised uued ettevõtted 4) Kolhoosidest väljakasvanud (abitöökojad, remont) 5) Endisaegsed suuremate ettevõtete filiaalid 7. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades: 8. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused eesti maakohtades: • Elanike töö-alane liikuvus on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud • Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna • Samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale TÖÖ-ALASE PENDELRÄNDE KASVU PÕHJUSED: 1. Töökohtade kasv teenindussektoris, 2. Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas 3
4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu) 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“) 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, „karpmajad“ TÖÖHÕIVE MAAL (L11) Tööjõu ja hõivatute dünaamika maakohtades Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Hõivatute ja töötute haridustase ja selle muutuste suunad Hõivatute Töötute Töö-alase pendelrände geograafilised põhisuunad, muutused ja nende põhjused Eesti maakohtades Põhjused: Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris, teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas
ööbimisi majutatu kohta 1,92 1,86 ööbimisi voodikoha kohta 45 157 TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades o Näitajad langenud kõvasti 2000: 2010: Tööjõu -5% -20% Tööjõu -26% -35% Hõivatud -37% -47% Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades o Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustase järgi ja selle muutused o Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades o Suundumused: Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse, mida "veab" teenindussektor, aga ka tööstus (uued tööstusalad linnalähialadel)
Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) Maal on majutusasutustes keskmiselt tube 10, linnas 28. Voodikohti maal 30, linnas 61. Majutatud maal majutusettevõtte kohta 700, linnas 5100. TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades. Tööealise rahvastiku hulk on aastast 1990 langenud maakohtades mitukümmend protsenti. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Aastal 1990 oli maakohtades töötuid ning heitunuid alla 1 protsendi. 2000 aastaks oli töötute hulk kasvanud 14%-ni ning heitunuid oli 8%. 2010 aastal oli töötute hulk kasvanud juba 18%-ni kuid samas jäi heitunute hulk 4% ligi. Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustaseme järgi ja selle muutused. Hõivatute jagunemine: esimese haridustasemega töötajaid oli 1990ndal aastal u 30%, aastal 2010 u 15%
Sellise toetuse ülemisel äärel on pakkumisel peame arvestama järgnevaga: hiir Boris. Ma val- mistasin selle sini- • Võimalusel peaks igasugune pakutud toetus olema „varajane sekkumine“, enne kui on sest kontorinätsust. langetud heitumuse või allaandmise keerisesse. • Kogenuma kolleegi kaasamine võimaldab sageli panna tööle edasise kolleegide tugi- Mõtestamine võrgustiku (isegi mentorluse) ning tegeleda tõsisemate probleemidega, nagu näiteks õpilastepoolne ahistamine (alates lk 230)
annaabi.ee 
