keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. Täidetud peab olema 2020 a. KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, nafta destilleerimis tehastest, gaasitöötlus- Elektrijaam ja tööstusettevõtetest. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu lahutatakse CO2 muudest gaasidest. Käesoleval ajal heidetakse CO2 kas lihtsalt õhku või puhastatakse seda nt karastusjookide tootmisel kasutatava ülipuhta CO2 saamiseks. Sellist teholoogiat ei ole veel, mis sobiks
tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning kui hästi vastab tootmine tarbimisprofiilile ning seetõttu erineb stsenaariumide tootmisvõimsus 2050. aastal ligi kaks korda. Erinevad analüüsid on näidanud, et vähese CO2-heitega toodetud elektri (nt taastuvad energiaallikad) kasutamisega on aastaks 2050 võimalik CO2-heitest peaaegu täielikult vabaneda ning transpordi- ja küttesektoris kasutatavaid fossiilkütuseid saab osaliselt asendada elektriga. Kuigi nimetatud kahes sektoris kasutatakse elektrit üha rohkem, jääb tänu tõhususe pidevale paranemisele üldine elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse. 2.1Energiamajandus Energiamajanduses on CO2-heite vähendamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kõik CO2-heite vähendamise võimalused vastavad seatud eesmärgile ning võivad olla
Oluliselt avaldavad keskkonnale mõju ka tööstuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad keemia-, metalli- jms tööstusettevõtted, on palju õhusaastet. Transport Tänapäeval on transport iga inimese jaoks väga oluline. Küll aga mõjutab transport nii loodust kui ka inimese tervist. Transpordist eralduv süsihappegaas (CO2) on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk õhusaasteaineid ja neljandik kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega, maailmas aga 50% ringis. Eriti probleemne on see teema maades, kus looma- ja põllupidamine on eriti intensiivne, nagu Belgia, Holland, Taani jt, mistõttu neis riikides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks põllumajandusest.
taimkaitsevahenditeta. Piimatooted ning ka liha sisaldavad POS-se, kuna loomasööt sisaldab neid. POS-de levimine Õhus võivad POSid levida väga kaugele, kandudes tavaliselt soojemast kliimavöötmest külmemasse, mistõttu on ohustatud ka polaaralade ökosüsteemid. Malaariasääskede tõhusaks tõrjeks kasutatud DDT levis 1520 aastaga kõikjale: seda leiti nii Antarktika hüljestest kui ka polaaralade eskimotest. Arktikas pärineb PCB-heitest ligikaudu 60% Euroopast, 10% Aasiast ja Aafrikast. Euroopa meredest on enim saastunud Läänemeri. Enamiku eriti ohtlike POSide tootmine ja kasutamine on praeguseks lõpetatud, heide ja depositsioonid Euroopas vähenenud, ent nende sisaldus keskkonnas on suure püsivusaja ja toiduahelas akumuleerumise tõttu endiselt tõsine probleem. Nii leitakse sakslaste verest praeguseni pentakloorfenooli, kuigi selle tootmine keelustati juba 1980. aastate algul. Hea näide on hiljutine
Tehniliselt on võimalik CO2 eraldada: keemiliselt – orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutornis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon – lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne. Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2 . 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc). CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida. “Panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht. Ookeani ladustamine Jäätmed, jäätmete liigid, prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt
polnud linnud,putukad, imetajad. Alates 1960ndatest on metsaraie suurenenud. Igal aastal muutub 13 miljonit troopilist metsa suitsuks ja puiduks. Maailma suurim vihmamets, Amazonas, on vähenenud 20% võrra. Metsa rajatakse karjafarme ja sojaubade põlde. 95% sojaubadest kasutatakse Euroopa ja Aasia kariloomade ja lindude söödaks. Sedasi muudetakse mets lihaks. Põledes vabastavad mets ja pinnas tohutult süsinikku,mis moodustav 20% planeedi kasvuhoonegaaside heitest. Metsaraie on üks globaalse soojenemise peamisi põhjuseid. Tuhanded liigig kaovad igaveseks. Eluaine tarkus, millest need sündisid, on nüüd igaveseks kadunud. 20 aasta eest oli Kalimantan suuruselt kolmas saar maailmas, kaetud tohutu ürgmetsaga. Kui raie jätkub senise hooga, siis 10 aasta pärast on see haihtunud. Elav aine seob vett, õhku, mulda ja päikest. Kalimantanil on see side lõhustunud. Kunagi oli see üks Maa suurimaid bioloogilise mitmekesisusde reservuaare
Tehniliselt on võimalik CO2 eraldada keemiliselt orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutormis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel jne. Maasse tagasi Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2. 60% CO2-heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc) CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida "panila" "tühi" (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist
annaabi.ee 
