mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel. Koridorkultuurid rajatakse väheväärtuslike lehtpuudega raiesmikele,põllu-või heinamaadele. 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? Raiutakse halli lepa,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi. 8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine · Mulla kobestamine · Multsimine · Väetamine peale juurdumisperioodi · Männikärsakate arvu vähendamiseks püüniskoorte panek ja nende kontroll ning püüniskraavi kaevamine
produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt
Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel
kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja eesmärgiks on maksimaalsel hulgal laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kvaliteetse puidu saamine, on terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava tegevussuund, mis tagab metsade suurema tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale majandusliku väärtuse. võraga, haiged puud. Kirknieme paberitehasele)
samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on
Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne läbimõõdu sügavusse mulda (kehtib kõigi seemnete kohta). Külviga alusta kevadel varem kuivadel muldadel ja lõpeta niiskematega Metsa istutus Metsa istutatakse tavaliselt 2 aastaseid männiseemikuid, 1 (2) aastaseid kase ja sanglepaseemikuid, 3 (4) aastaseid kuuseistikuid, kuni 3 aastaseid lehiseistikuid 3.....5 aastaseid saare ja tamme istikuid (heistreid). Taimede istutamist tuleb eelistada külvile: 1) kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Istikud (3-4 aastased üks kord ümberistutatud taimed) ja seemikud (1-2 aastased ümberistutamata taimed) võivad olla nii paljasjuurelised, kui konteinertaimed (suletud
annaabi.ee 
