Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas.
oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju
• Lippur: staabiveebel Ivo Kask • Relvastus/varustus: Pasi XA-180EST, raskekuulipilduja Browing Scautspataljon • Ülem: kolonelleitnant Tarmo Kundla • Lippur: staabiveebel Meelis Piirsalu • Relvastus/varustus: lahingumasin CV9035, relv Buššmaster-3, automaat Galil AR, Galil SAR, Ameerika Ühendriik • Tank: Abrams M1M2 • Lahingumasin: Bradley, relv Buššmaster Pioneeripataljon • Ülema ülesannetes: major Priit Heinloo • Staabiveebli ülesannetes: vanemveebel Heigo Leht • Relvastus/varustus: veoauto RASS, teelaotus masin MAN Suurtükiväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Arbo Probal • Lippur: vanemveeber Renzo Rajaste Õhutõrjepataljon • Ülem: major Priit Pikner • Lippur: vanemveebel Keith Tarakanov • Relvastus/varustus: õhutõrjekahur (Sergei) Luurekompanii • Ülem: kapten Robert Kase • Veebel: vanemveebel Laur Pirger
Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed
panni peal. Kirjeldatud stseen on lavastuse üks humoorikamaid. Siin on Kivirähk oma elemendis, vahele tuleb ka rehepapluse teema, mida autorile igal pool välja tuua meeldib. Lehvivate blondide lokkidega Müller kasvatab kodus samavõrd uhke karvakasvuga poega Siegfriedi (Märt Avandi), kes on nii peene mees, et valju häälega rääkida ei mõista. Sõbramehel on uskumatult kahvatu tütar (Kersti Heinloo), kellele on õpetatud, et tema kohus on käituda seisusele väärikalt, see tähendab siis, et veeta päevad samu mustreid linikuile tikkides ning võtta vastu kõik isa poolt määratud kohustused, millel olevat üllas väärtus. Autor pole unustanud lisaks sakste lastele ka habemikele veidraid uskumusi ja kummalisi traditsioone lisamast. Näiteks peab üks kodus vaarisa skeletti. Nimelt usub ta, et kui see habe on kasvanud nii pikaks, et ulatub kolm korda ümber laua, siis tuleb ka võim
d? id=14646382 7. Presidendi kantselei avalike suhete talitus. Vabariigi President andis üle noore kultuuritegelase preemia. Kättesaadav http://vp2001- 2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=50149 8. Ameerikas kiita saanud Anu Tali kiitis koori. Kättesaadav http://www.vanemuine.ee/ameerikas-kiita-saanud-anu-tali-kiitis-koori 9. Jaanus Kulli. Anu Tali: enda elust filmi vaadata ei ole väga lihtne. Kättesaadav http://www.ohtuleht.ee/268017 10. Ivo Heinloo. Anu Tali debüteeris New Yorgi Lincoln Center's. Kättesaadav http://ajakirimuusika.ee/?p=108 11. Priit Kuusk. Anu Tali dirigeerib täna Mozarteumi orkestrit Münchenis. Kättesaadav http://uudised.err.ee/index.php?06202100 12. Mida sõi Anu Tali enne Vogue'ile poseerimist? Kättesaadav http://www.elu24.ee/334787/mida-soi-anu-tali-enne-vogue-ile- poseerimist/ 13. Anu Tali dirigeeris Saksamaal Erkki-Sven Tüüri sümfooniat Kättesaadav http://uudised.err.ee/index.php
· tudengite liiga suur arv kursusel; · tudengitega suhtluskoha puudumine; · õppurite asetsemine eri paikades; · õppimiseks sobiva aja leidmise probleem (eelkõige töö kõrvalt õppijatel); · erivajadustega õppurid, kellel puudub võimalus külastada loenguid; · sobiva õppejõu puudumine paigas kus õppetööd korraldatakse jms. Lisaks võib e-õpet hakata kasutama ka kui alternatiivset võimalust tavaõppele. Prof. Mati Heinloo algatusel e-õppe listis läbiviidud Eesti e-õppe SWOT analüüs, mille tulemuse on esitatud töö lisas (vt Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs) Kui e-õpet vaadelda vaid juurdepääsukanalina, ehk kommunikatsioonivahendina, siis tehnilised vahendid annavad õppuritele alternatiivse lisavõimaluse osaleda tavapärases õppeprotsessis. Näiteks pangateenuseid on võimalik tarbida mitmest erinevast kanalist: teller, automaat, telefon, veeb, tigupost. Juurdepääsukanal ei
hakkavad võimete pärast tõrjuma. Nende küsimustega peaks seadus samuti tegelema, praegust versiooni lugedes ma seda ei tajunud. Humanitaarist insenerid Eestis puudub loodus- ja täppisteadustes huvikoolituse võrgustik, mistõttu teeb mind murelikuks olukord reaalainete alal. Eesti koolid on liialt humanitariseerunud ja isegi need noored, kes soovivad õppida kõrgkoolis tehnilisi ja reaalaineid, ei ole saanud vajalikke teadmisi. Professor Mati Heinloo on kirjutanud, et inseneriõppe humanitariseerumine on vältimatu, kui jätkub reaalainete osa vähendamine gümnaasiumi õppeprogrammis. Ühes Eesti kõrgkoolis on inseneriõppesse vastu võetud üliõpilaste seas 65 protsenti neid, kel on vähem kui pool inseneriõppe alustamiseks vajaminevaid teadmisi matemaatikas ja/või füüsikas. On kaks võimalust: need 65 protsenti üliõpilastest ei lõpeta inseneriõpet või läheb kõrgkool reaalainete humanitariseerimise teele ja need