päris tõsi Raudne eesriie Eestlastel oli keelatud: läänemaailmaga suhtlemine välismaa muusika kuulamine Soome televisiooni vaatamine usk jõulude pidamine, olid näärid(01.01) eestiaegsetest tavadest kinnipidamine Õpilaste vaba aeg Suvel töötasid õpilased EÕMis ehk Eesti Õpilasmalevas töötegemise ja taskuraha teenimise koht kolhoosides ja sovhoosides Tegeleti põhiliselt rohimise ja heinateoga Peale tööd korraldati rühmade vahelisi võistlusi Tudengielu Kõrgkooli pääsesid õppima heade hinnetega ja sisseastumiseksamid edukalt sooritanud õpilased Sisseastumist lihtsustas komsomolipileti olemasolu Õppimine oli tasuta Elati ühikates Paljud tudengid protestisid nõukogude korra vastu ja eriti mässumeelsed olid EÜEkad EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev)
Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui ilm lubas, alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada
mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati, seejärel külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu, 19. sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja hakati laialdasemalt kasvatama ka kartulit. Pärast jaanipäeva alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja neid peksti puust kootidega. Mihklipäevaks, 29
Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. L õunaEestis levis XI X sajandi II poolel linakasvandus. Sa mal ajal alustati Eestis laie malt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad s õnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel m etsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga ho m mikul vara, kui kaste oli veel maas. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse v õi veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi p õllule hakkidena kuivama. Hilje m veeti viljavihud koju ja pandi rehetuppa partele kuiva ma
Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga raske töö
Mina olin kolhoosis nimega Töötav Talupoeg. Olin sel ajal veel noor tüdruk ja pidin tegema tavapäraseid töid-karjatasin lehmi, lüpsin neid, kõik loomatööd olid minu teha, põlde pidin ka kõplama, vilja ja kartuleid maha panema. Aga ega sel ajal tööriistu ja masinaid ometi palju polnud, enamus tööst toimus ikka käsitsi. Kolhoosi töö oli ALATI esikohal. Enne ei tohtinud viljatöödega alustada, kui ühismajadel see valmis oli ja enda heinateoga võisime alustada alles siis, kui kolhoosi omadel see juba tehtud oli! Seetõttu käisid mu vanemad öösel salaja käsitsi heina tegemas. Käsitsi sellepärast, et kui keegi ka kuulis vikati häält võis ta ju kohe ära kaebama minna! Helvi Kohandi-Koppel: Metsavendade võitlemisi küüditamiste vastu tuleks tõesti rohkem hinnata. Küüditamine on ikka jube asi küll. Algul minuealised ei tajunud kogu toimuva tõelisust. Kohati oli isegi põnev
pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus. Samal ajal alustati Eestis laiemalt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 4 Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Hiljem veeti viljavihud koju ja
Veel 2 uut elanikku asusid piirkonda ning just Iisaku maa-ala vastu. Sellisest uudisest muutus Iisak taas reipamaks. X Barbro jäi vahele, et öösiti väljas käib. Lensmaniproua viskas ta välja. Barbro läks esialgu koju, kuid mõne päeva pärast suundus ta Kuumaale. Aksel võtabki ta enda juurde. Peagi abiellutakse. Oliine viivitas pidevalt oma lahkumisega. Lõpuks jäi ta haigeks ning suri. Barbro oli rase. XI Saabus kevad. Barbrol sündis laps. Inger ja Leopoldiine olid suvel heinateoga end ära kurnatud. Iisak sõitis külasse Jesiinet tooma, et enam sellist suve üle elama ei peaks. Ta astus Eleseuse juurest läbi, kes samuti kaasa tuli. Külas peatusid nad Brede Olseni võõrastemajas. Eleseus nägi Ameerikast tulnud mehe kohvrit ning tahtis ise ka sinna reisida, kuid tal polnud piisavalt raha. Ta kõndis koju ning lasi Siivertil ema veenda, et ta talle raha annaks. Eleseus saigi raha. Enne postilaeva peale minemist andis Siivert talle oma kuldmündi. Eleseus ei
Veel 2 uut elanikku asusid piirkonda ning just Iisaku maa-ala vastu. Sellisest uudisest muutus Iisak taas reipamaks. X Barbro jäi vahele, et öösiti väljas käib. Lensmaniproua viskas ta välja. Barbro läks esialgu koju, kuid mõne päeva pärast suundus ta Kuumaale. Aksel võtabki ta enda juurde. Peagi abiellutakse. Oliine viivitas pidevalt oma lahkumisega. Lõpuks jäi ta haigeks ning suri. Barbro oli rase. XI Saabus kevad. Barbrol sündis laps. Inger ja Leopoldiine olid suvel heinateoga end ära kurnatud. Iisak sõitis külasse Jesiinet tooma, et enam sellist suve üle elama ei peaks. Ta astus Eleseuse juurest läbi, kes samuti kaasa tuli. Külas peatusid nad Brede Olseni võõrastemajas. Eleseus nägi Ameerikast tulnud mehe kohvrit ning tahtis ise ka sinna reisida, kuid tal polnud piisavalt raha. Ta kõndis koju ning lasi Siivertil ema veenda, et ta talle raha annaks. Eleseus saigi raha. Enne postilaeva peale minemist andis Siivert talle oma kuldmündi. Eleseus ei
annaabi.ee 
