..? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Mustamäe tee 100 b) Rüütli 15 c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a d) 19 ja 20 sajandi vahetusel 8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda d) Norra võistkonda 9. Mis rajati 1857.aastal Toomemäele? a) ülikooli võimlemisväljak b) tennisväljak c) korvpalli plats d) staadion 10
Lõpetuseks C.Gounod'i ,,Ave Maria", mis põhines J.S.Bachi prelüüd nr.1 C-duur põhjal. Guonod oli prantsuse helilooja, kes oli tuntud just tänu Bachi töö põhjal kirjutatud ,,Ave Maria"'le. Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a
jäärapäiselt ei tunnista. Eestlane on loomult isekas ja isegi hoolimatu, kuid tahes tahtmata tuleme rasketel aegadel kokku ja võitleme nagu musketärid - üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui varasematel aegadel on eestlasi vaadates näha kindlaid ühiseid iseloomujooni, siis viimasel ajal oleksime just kui segaduses. Nii palju võimalusi ja erinevaid uksi satub meie teele, et valikute tegemine muutub üha raskemaks ja oht vigu teha suuremaks. Ajakirjas Horisont ütleb Andres Heinapuu, et eestlane ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus Euroopa Liidu nõudmised või teisalt Venemaa huvid oleksid manööverdatud mõistesse Eesti huvid. Siiani oleme me edukalt suutnud oma huvide eest seista. Juba NSV Liidus oli Eestil tähtis roll mängida. Meid nähti kui jõukamat ja edukamat rahvast ja nii paljudki soovisid siin elada
Georg Gurjev Mehed tänaval- Ants Kollo Rene Alas Arvo Kukka Alex Mikli Lembit Poobus Andre Amandeus Paul-Johannes Purga Vihased naised- Eveli Heinapuu Katrin Kullamaa Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher
elutööd käsitlev näitus. Spordi valdkonnas jäi Prantsusmaa jalgpalli meeskond tugevatest Euroopa riikide paigutusest MMil ilma. Kasutatud materjal 1) Altucher, J. Prantslased näevad tulevikku teistest mustemana - The Financial Times, 29. detsember 2009 http://www.e24.ee/?id=205779&com=1 2) Chekhov, A. Euroopa kaubavahetus Venemaaga kahanes üle 40 protsendi - Eesti Päevaleht, 16. november 2009 http://www.e24.ee/?id=188642 3) Heinapuu, O. Üldstreik on halvanud kogu Prantsusmaa elu - Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2009 http://www.epl.ee/artikkel/456890 4) Demarthon, J. France Telecomi töötajate seas levib enesetapulaine - AFP, 14. september 2009 http://www.e24.ee/?id=163459 5) Kask, K. Prantsusmaa vastuoluline ajastu lõppes Euroopas - Eesti Päevaleht, 02. jaanuar 2009 http://www.epl.ee/artikkel/453862 6) Nilk, A. Kristjan Kanguri värbamisest huvituvad Prantsusmaa klubid - Eesti Päevaleht, 17. juuli 2009 http://www.epl
Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. - Vikerkaar 1995, nr 12, lk 58-62. 5. Kajar Pruul. Vana sajandi uued luuletajad. - Rmt. Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu luuletajaid. Tartu, 2000, lk 175-207. 6. Mart Velsker. Varemed, tasandikud, püramiidid. Uidang eesti nüüdisluules. Vikerkaar 1996, nr 3, lk 50-62 7. Piret Viires. Ääremärkusi eesti nooremale luulele. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 12, lk 705-712. 8. Tekstid etnofuturismi kohta: (P. Viires, K. Pruul, A. Heinapuu, K. Sallamaa): http://www.suri.ee/etnofutu/texts/index.html 9. Mõttevahetus: 1990-ndad eesti kirjanduses. - - Looming 1999, nr. 9-12, 2000, nr. 1-12, 2001, nr. 1 (eriti M. Väljataga, R. Veidemann,T. Hennoste, M. Velsker, E. Annus, P. Viires). 10. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. Ptk-d nüüdiskirjandusest, lk 608-679 (autorid Mart Velsker, Epp Annus, Luule Epner). 11. Ilona Martson. Eesti kirjandus- ja ajakirjandusväli. I-III. - Looming 2003, nr. 7, 9, 11.
9 valimisringkond – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) (7) 10 valimisringkond – Tartu linn (8) 11 valimisringkond – Võru-, Valga- ja Põlvamaa (9) 12 valimisringkond – Pärnumaa (8) Vähem kui saja häälega Riigikokku valituks osutunud saadikud alates 1992. aastast: 1. Toivo Uustalo (1992) – 51 häält 2. Valentina Võssotskaja (1999) – 64 häält 3. Aime Sügis (1992) – 69 häält 4. Lembit Küüts (1992) – 75 häält 5. Andres Heinapuu (1992) – 97 häält 6. Tõnu-Reid Kukk (1995) – 98 häält Referendum – seotud väga tihedalt valimiste mõistega, kus valijaskond hääletab mingi spetsiifilise ettepaneku, seaduse, poliitika poolt või vastu. Referendum võib toimuda valimistega üheaegselt. Üldjuhtudel on ainult valitsustel õigus neid korraldada, samas on riike, kus ka rahvas (kodanikud) saavad asju rahvahääletusele panna (vaja koguda mingi hulk hääli a la 10000)
annaabi.ee 
