Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16)Mis aias kasvatati humalaid? Tapuaias. 17) Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 18) Arutle - mis tegur on Tartu õlle eeliseks võrreldes Saku õlledega? (vastuse leiad - õlle põhikomponendi olemusest). Mis on õlle põhikomponent? ja aura....! 1825.a
Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. CarlPatrick 5 Tööde jagunemine jüripäev, 23. aprill. Sellest päevast alates aeti välja kariloomad ja algasid kevadised põllutööd. jaanipäev, 24. juuni. See tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust. mihklipäev, 29. september. Saak pidi olema selleks ajaks salves ja naised tubaste tegemiste juures. jõulud mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kristofer 6 Talupoegade töö keskajal Talupoegadel tuli harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile Click to edit Master text styles Lisaks mõisatööle pidid nad Second level töötama ka oma enda põllul, Third level
Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16. Mis aias kasvatatakse humalaid? Tapuaias. 17. Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a
Vallatleda söögi juures ei tohtinud, lapsedki teadsid, et toit oli tulnud lauale raske töö läbi. 5.Talupere tööd. Töid jagus talus aasta ringi. Tööde alustamise ja lõpetamise aega aitasid peale loodusmärkide kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale
eemal. Kuid ka okastega kadakaoksi kasutati ka näiteks piimapüttide puhastamiseks. Arvati, et selliselt puhastatud piimanõus püsib piim kaua värske. Lehtpuude lehed koos okstega olid mitmel pool Eestis olnud heina kõrval äärmiselt oluliseks talviseks loomasöödaks. Parimaks lehisevihtade materjaliks peeti saare-, haava-, vahtra-, pärnavihtu. Häda korral kõlbasid ka kasevihad. Lehisevihtade valmistamine toimus traditsiooniliselt heinaaja ja viljalõikuse vahel. Puud tehti okstest sageli täiesti paljaks ja nii omandasid nad aastate jooksul tüüpilise nuditud välimuse. Väga mitmekesine oli erinevate puu- ja põõsaliikide lehtede kasutamine ravimite ja riidevärvide valmistamiseks. Kevadisi noori kaselehti ja saarelehti tarvitati jooksvarohuks, toominga lehti kõhulahtisuse vastu, . Suvistest kaselehtedest saadi riidele kollaseid või rohelisi toone, lepa lehtedest helepunast värvi jne.
Üks vana õpetus Nõo kihelkonnast on niisugune: "Kui teada tahetakse, kas kuiv või vihmane aeg tuleb, siis peab loosi tõmbama. Sulane võttis kaks rohukõrt kätte, üks pikk, teine lühem. Peremees tõmbas ühe kõrre enda kätte: kui tuli pikem kõrs, siis pidi tulema hea ilm, aga kui tuli lühem, siis vihmane." Heinategu püüti alustada laupäeval nagu paljusid muidki töid. Kõige sobivamaks heinateo ajaks on peetud angervaksa ja heinputke õitsemise aega. Heinaaja kestuseks arvestati ligikaudu kuu. Jakobipäevaks pidi hein valmis olema, sest rohttaimed hakkasid juba puituma ja rohtu oli üsna raske niita. Öeldi: "Raudnael läheb rohtu", "Jakob külvab liiva rohu sisse". Jakobipäevast algas viljalõikuse-aeg. Kui leivajahu peres otsas oli, lõigati rukist uudseleivaks, terad jahvatati käsikiviga. Juulikuu lõpu ja augustikuu tähtpäevad seostuvad uudseleiva ootusega: "Maret (maretapäev, 13
annaabi.ee 
