Beethoven sai endale süüfilise tal tekkis kurdistumine. Umbes 45-aastaselt oli ta täiesti kurt. Esimesel kümnel aastal Viinis tunti teda klaverikunstnikuna, esines rikastele. Klaverimängu stiil oli kirglik. Ta oli Haydni õpilane. Menuett ´´Septett nr. 20`` - 1800 Algul püüdis kurtust varjata. Saabus hingeline kriis koos enesetapukavatsustega. Arsti soovitusel viibis Beethoven 1801. a. Viini lähedal Heiligenstadtis. Kirjutas kirjad, mida tuntaks ´´Heiligenstadti testamendina``. Selgitas põhjusi. Tekkis uus elumõte tema töödes inimese võitlus saatusega. Algus oli raske, lõpp oli optimistlik. 3, 5, 9 sümfoonia paistavad silma. 1802-1812 looming erakordselt produktiivne. Naisterindel oli väheedukas. Ei olnud abielus. Pärast surma leiti kiri armsamale, sel ainetel on tehtud ka film. Käis kohut vennanaisega, et saada endale vennapoja kasvatusõigust. ´´Kuupaiste sonaat`` 9 sümfooniat ja 32 klaverisonaati.
5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis? Oli Haydni õpilane, vabakutseline helilooja, valmisid kaalukamad teosed. 7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile? Seoses kuulmisvaegusega tekkis heliloojal hingeline kriis, kuid sellega kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 8. Mis on “Heiligenstadti testament”? Beethoveni kuulus kiri oma vendadele. 9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7
· Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06)
Beethoven Sündis Bonnis Beethoven Isaga seotud legendid lapsepõlves Beethoven Kasvatas oma nooremaid vendi Beethoven Isa joodik, ema suri varakult Beethoven Kaotas kuulmise Beethoven Planeeris enesetappu Beethoven Suhtles kirjalikult kurtuse tõttu Beethoven Ei leidnud armastust Beethoven Kirjutas „Heiligenstadti testamendi“ Beethoven Probleemid vennapoja kasvatamisega Beethoven Sünge, endassetõmbunud isiksus Beethoven Ei kandnud parukat Beethoven Isa tahtis teha uut Mozartit
suures saalis Viini avalikkuse ees! Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina, tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana. Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust. 1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas ajajärk Beethoveni loomingus. Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti.
Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid kujunema sidemed Viini ülikkonnaga, oli vabakunstnik, kes sai toetust aadliperekondadelt. Sai alguses 600, hiljem 4000 kuldnat aastapalka. 1800. aastal esimene avalik esinemine. Kuulmisvaegus hakkas kujunema, peagi sai selgeks et ta jääb täielikult kurdiks. See masendas teda (Heiligenstadti testament kriisi haripunkt ja pööre). Tolle aja muusika oli valdavalt klassitsistlik, ka enamus zanre pärit klassitsismist ja üles ehitatud vastavalt. Lõpuks kujunes välja beethovenlik väljenduslaad, mis juhatas sisse järgmise, viljakaima perioodi. III periood, Viin (1802-1812): loomingu kõrgaeg. Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal.
Beethoven jäi pärast ema surma oma nooremate vendade hooldajaks. 1792. aastal asus Beethoven Viini elama, kus andis kontserte, kirjutas muusikat, kohtus ka Haydniga, kelle juures mõnda aega õppis. Umbes 25 aastaselt ilmnesid Beethovenil probleemid kuulmisega, ta hakkas kurdistuma. See põhjustas talle palju sügavaid läbielamisi, kuna arstid ei suutnud teda aidata. Meeleheites kirjutas ta kirja, mida teatakse “Heiligenstadti testamendina”, oma vendadele , kus ta avaldas neile isegi enesetapu mõtteid. Hingelise kriisiga kasnes aga erakordne loominguline aktiivsus, kus Beethoveni teosed said jõulise, dramaatilise ja pateetilise väljenduslaadi. Beethoven oli väga austatud ja armastatud helilooja, kuid elas oma elu üsna üksinduses. Ta suri 1827.aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10000 inimest. Looming
ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus Õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Ooperile kirjutas Beethoven koguni neli
Helilooja noorpõlvelooming jälgis selgelt Haydni ja Mozarti traditsiooni. Aastani 1800 loodud kvartetid, sonaadid ja sümfooniad mahuvad klassikalise suuna raamesse. Neis pingutas Beethoven oma "muusikalisi muskleid" loomeelu nn. keskperioodi tohutu avardumise eel. Veidi enne "Eroica" kirjutamist mõistis Beethoven, et hakkab kurdiks jääma. Oma meeleheite valas ta välja 1802. aastal Viini lähistel tervisevetel kirjutatud "Heiligenstadti testamendis". Selle tema vendadele adresseeritud kirja alguses anub ta mõistmist inimestelt, "kes te mind vaenulikuks, jonnakaks või inimpõlguriks peate või nimetate". Lõppu on aga lisatud nukker postskriptum: "nagu sügislehed koltuvad ja langevad, nii on... lootus minu jaoks läinud". Ning ikkagi leidis Beethoven endas jõudu luua oma parimad teosed: võimsa V sümfoonia, kolm krahv Razumowskyle pühendatud keelpillikvartetti ning klaverikontserdi Es-duur.
[94] Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele jpm.[95] ORATORIAALSED SUURVORMID: Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga.[96] Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid.[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. Rahul polnud ka Beethoven, kes kritiseeris Franz Xaver Huberi libretot, aga ka teost esitanud koori ja orkestrit. [98] Beethoven on kirjutanud kaks missat: Missa c-moll ja "Missa solemnis", mis on loodud
1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks üks tema hinnatumaid teoseid. 1795. a. märkas esmakordselt oma kuulmisvaegust ning 1801-2 elas läbi kriisi, sest mõistis et haigus viib ta nii või teisiti kurtuseni. 1802 aastal kirjutas ta oma vendadele ning tunnistab, et lahendab olukorra vabasurma minekuga, sest kirja tuntakse Heiligenstadti testamendina. Kuid siiski saabus isikliku kriisiga erakordne loominguline aktiivsus. III Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg 1803 kirjutas ta oma ainsa oratooriumi „Kristus õlimäel“. Samal aastal algas töö ka III sümfooniaga, mis on kirjutatud/pühendatud Napoleonile. Beethoveni ainus ooper on „Fidelio“, mille 3 versioon saavutas alles edu. Sellel perioodil valmisid ka V ja VI sümfoonia. 1809 talliti Beethovenilt muusika Goethe
annaabi.ee 
