Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heidetava" - 8 õppematerjali

Kuu atmosfäär ja pinnaehitus
2
doc

Kuu atmosfäär ja pinnaehitus

Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Kuu siseehitus ja kuu tekkimine
10
doc

Kuu siseehitus ja kuu tekkimine

Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lööda mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt.

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Maadlus
14
doc

Maadlus

Rangelt on keelatud alljärgnevad võtted: · haarata kõrist; · pöörata käsivart üle 90 kraadi; · hoida kahe käega peast või kaelast, võtta mis tahes kägistamisasendit ja olukorda; · teha topeltnelsonit, kui seda ei sooritata külje suunas; · murda vastase kõverdatud kätt selja taha; · võtet sooritades venitada vastase selgroogu; · heita püstimaadluses enda ette, kui vastane on haardes, pea alla¬poole (neid heiteid on lubatud sooritada kõrvale ja tingimusel, et heidetava keha on eelnevalt suunatud kõrvale alla, seejuures võtte sooritaja põlv või mõni muu kehaosa peab puudutama matti enne, kui vastane langeb matile); · kreekarooma maadluses igasugune tegevus vastase mis tahes kehaosal jalgade abiga; · tõsta sillast ja vastast uuesti heita vastu matti, et silda alla murda silda tohib üksnes alla suruda. Kui ründav maadleja rikub määrusi võtte sooritamisel, siis see tegevus tühistatakse ja eksijat hoiatatakse. Kui

Sport → Kehaline kasvatus
36 allalaadimist
Maa ja tema kaaslane Kuu
13
doc

Maa ja tema kaaslane Kuu

põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid
12
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes (olmereovesi) ning tööstuses ja põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi). Reservaat - on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika

Loodus → Keskkonna ökonoomika
5 allalaadimist
Kuu-kui maa kaaslane
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei teki mitte Kuu pinda lihtsalt auk, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab meteoriidi massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest

Astronoomia → Astronoomia
27 allalaadimist
Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat
16
doc

Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat

Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt.

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon ­ vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ­ ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon ­ on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see õhkkonda paisatava ehk heidetava aine protsess ise. · Albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub ja vähem tagasi peegeldub. 17. ASUKOHAD 17.1. Mered ja lahed · Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest

Geograafia → Geograafia
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun