Hedvig Hanson Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975 Tartus laulja Novella Hansoni ning laulva näitleja Tõnu Kilgase esimese ja ka ainsa lapsena. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Taru "Vanemuise" esinäitlejanna 1951-1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas". Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud
põlgama oma tütart. Ta saab teada, et tema paljuarmastatud tüdrukutirts pole üldsegi mitte tema enda liha ja veri. Lapse isaks on hoopis vana Werle. Üks tähtis punkt näidendis on ka pööning Ekdalite juures, kus isa ja poeg käivad nii öelda jahil. Seal on kanad ja metspart. Vana Ekdal on vana Werle endine koostööpartner, kellega tehti illegaalseid tehinguid ning seetõttu sattus endine tasemel jahimees aastateks vangi. Teose haripunktiks on Hedvigi, Gina ja Hjalmari tütre surm. Tüdruk tahab isale näidata, kui väga ta teda armastab. Selle tõestuseks läheb ta pööningule metsparti tapma. Kas meelega või kogemata laseb ta aga hoopis maha iseenda. Alles pärast lapse surma vallanduvad Hjalmari esimesed tõelised emotsioonid. 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid Hjalmari arvates on elutõde staatiline. Ta ei näe pealispinna alla, ei taha märgata seoseid või tõlgendab suhteid valesti
traditsioone. Kuigi esimesed kirjanduslikud katsetused on pärit ajast kui Koidula veel Pärnus elas, siis rohkem hakkas ta luuletuste kirjutamisele aega pühendama Tartus elades. 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearsti Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidulal ja Michelsonil oli 3 last, Hans Voldemar, Hedvig ja Anna. Hans Voldemar sündis 1874. aastal, kuid suri nelja aasta pärast leetrite tõttu. Esimese tütre Hedvigi sünnitas Lydia Koidula 1876. aastal Tallinnas ning teine tütar Anna sündis 1878. aastal Viinis. Lydia Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. aastal toodi luuletaja põrm Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Ülevaade loomingust Koidula loomungu kõige tähtsama osa moodustab luule.Ta oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Ta on kirjutanud ka lastelaule. 1866
*Lahtiütlemine oma paremast minast. *Raskused ning kannatused, mida inimest elujooksul ootavad ning mida peavad nad ületama (nt: vanemate surm, ebaõnnestumine äris) *Ahnus. *Armastuseta abielu. Ühe probleemi analüüs: Lugejale tundub algul, et Jakob tõesti armastas oma naist Elsat, kuna oli talle kaks abieluettepanekut teinud ning ei loobunud mõttest saada tema abikaasaks. Jakob, kes arvas, et Elsaga asja ei saa, otsustas viimase õe Hedvigi kasuks, kuid Elsa abikaasa surma tõttu tundis ta, et tema üks ja ainus on Elsa. Alles peale Elsa surma, kui lapsed ema päevikut loevad, tuleb päevavalgele, et Jakob oli inimestega manipuleerinud, et oma tahtmist saada. Arvates, et Elsat ta enam ei saa, hakkas ta Hedvigile külge lööma, et saavutada oma eesmärk saada kaubamaja omanikuks. Peale Elsa abikaasa surma pidi Jakob kiirelt tegutsema, et Elsa ellu uut meest ei tuleks. Ta otsustas oma
jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise
vaid rahaga meelitada. Nutt kurgus, läheb Hedvig kööki. Hjalmar rebib paberi pooleks. Ta on väga ärritunud. Küsib Ginalt, et kelle laps Hedvig on ning too vastab, et ta ei tea. Tähendab, et Hedvig on tegelikult hoopis vana Werle tütar. Hjalmar leiab, et tal ei ole seal majas enam midagi teha ning hakkab välja liikuma. Gregers soovitab neil kolmel kokku hoida. Hedvig jookseb isa kallistama ga too peletab ta eemale nagu mingi pidalitõbise. (Kisub end Hedvigi küljest lahti ja lahkub eesuksest.) Gregers ütleb, et ta tahtis ainult head. Gina palub jumalat, et see Gregersile andeks annaks. Hedvig tahab papsile järele joosta aga Gregers soovitab lasta mehel oma hingeline võitlus lõpuni pidada. Gina läheb ära. Hedvig ja Gregers omavahel. Hedvig ei saa aru, et miks isa tema peale pahane on aga arvab, et võib-olla ta ei ole päriselt tema laps. Gregers tahab rääkida metspardist. Tüdruk loeb õhtuti pardile palveid
kontoris, on sekretär. Augustil oli pojast kahju, viis talle jalgratta. Naine ei lubanud Kitse pojaga kokku ja üks kooliõpetaja lubas kingituse üle anda. Kitse naine ei võtnud uut meest. Perekond: õde Hedvig Torokoff Surmapõhjus: loomulik surm 4.81. Hedvig Torokoff Sünnikoht: Harala Olemus: talle ei meeldinud niisama passimine, tema arust pidi igaüks tööd tegema; veidi keevaline, sest lõi oma meest; Lugu: Õde Armilde väitis, et ta on oma mehe vastu ülekohtune. Hedvigi mees Endel ei osanud ühtegi tööd. Ta tegi iga asja vastumeelselt. See ajas Hedvigi marru ning ta lõi oma meest mõnikord. Perekond: õde Armilde Varatu; mees Endel Torokoff; Surmapõhjus: loomulik surm 4.82. Endel Torokoff Sünnikoht: Harala Tervis: Kehatemperatuur oli kaks kraadi normaalsest allpool. Olemus: Ta tõi igale poole ettekäändeks oma haigust, seepärast ta ei viitsinudki tööd teha. Filosoofia: Inimene on tehtud üsna täpselt. Ta pole väga rohmakas masin. Üks
annaabi.ee 
