Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"healoomulisteks" - 7 õppematerjali

Rinnad
7
doc

Rinnad

Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised. Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine. Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Vähkkasvaja
8
docx

Vähkkasvaja

Nii ei osata sageli tema vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk,

Bioloogia → Inimene
7 allalaadimist
Südame rütmihäirete referaat
14
doc

Südame rütmihäirete referaat

Samuti võib kardiogramm olla korras hetkel, mil inimene arsti juurde läheb, sest enamik rütmihäiretest esinevad hooti. Seega on üks võimalustest avastada rütmihäireid uurides patsiendi südametööd 24h jooksul kaasaskantava EKG-aparaadi abil (protseduuri nimetatakse Holter-monitooringuks). Rütmihäireid liigitatakse aeglasteks ja kiireteks. Rütmihäireid, mis tekivad südamekoja tasemel, peetakse üldiselt healoomulisteks. Vatsakeste tasemel toimivad kiired kui ka aeglased rütmihäired on tunduvalt halvaloomulisemad. Kui tegu on aeglase rütmihäirega (südame löögisagedus alla 60 minutis), võib inimene minestada, tal käib pea ringi ning ta on nõrk või jõuetu. Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäired kolme rühma: 1. Bradükardilised 2. Ekstrasüstoolia 3. Tahhükardilised

Meditsiin → Enamlevinud haigused
73 allalaadimist
Inimese papilloomiviirus-HPV
20
docx

Inimese papilloomiviirus (HPV)

Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi ja nad jagunevad healoomulisteks ja halvaloomulisteks. Kuna HPV on väga laialt levinud, toon välja mõned epidemioloogilised näitajad eri maailmajagudest. Räägin eraldi soolatüügastest, kondüloomidest ja emakakaelavähist ­ need on põhilised tulemused HPVga nakatunutel. Lisaks on viiruse edasikandjad, kes ise ei haigestu, kuid omavad viirusetekitajat ja levitavad seda. Referaadist selgub, kuidas HPV levib ja millised on ravivõimalused Eestis. 2.EPIDEMIOLOOGIA HPV on tõenäoliselt levinum, kui võiks arvata

Meditsiin → Naha-suguhaigused
68 allalaadimist
Fanconi aneemia
26
pdf

Fanconi aneemia

U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse võtta kasvajate kontrolli all hoidmisel. (Hays 2014:271-275).

Meditsiin → Õendus
39 allalaadimist
Vähkkasvajad
25
docx

Vähkkasvajad

kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil. Valdaval enamusel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi ("tüki") rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda: muutus rinna kujus või suuruses, valu või ebamugavustunne ühes rinnas, tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas, nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega, naha värvuse muutus, rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

jagunenud ja lõpp telofaasis. 3. Sugurakkude jagunemine ehk meioos, küps viljastamata sugurakk sisaldab vaid poolt igast kromosoomipaarist ehk on haploidne Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND Inimkehas on 4 põhilist koetüüpi: epiteel- ehk kattekude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Kõik need koed saavad alguse ühest viljastatud munarakust, kuid koosnevad väga erinevatest rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis

Bioloogia → Füsioloogia
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun