sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks. Ausa mängu peamiseks demonstreerijaks on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. Ausa mänguta ei ole sport enam sport. Ausa mängu peamiseks näitajaks on sportlane. See tähendab eelkõige seda, et ta peab vankumatult kinni kehtestatud reeglitest. Aus mäng väljendub: - Kohtuniku otsuse vaieldamatus heakskiidus, välja arvatud neil spordialadel, kus kohtuniku otsusele võib järgneda reeglitekohane apellatsioonikaebus. - Võistlemises võidu kui võistlusspordis olulisima nimel, kuid seejuures kategooriliselt keeldudes rakendamast võidu saavutamiseks lubamatuid vahendeid. Aus mäng on käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab: - ausust, otsekohesust, kindlat ja väärikat hoiakut ka juhul, kui teised ausalt ei võistle - võistkonnakaaslasest lugupidamist
või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse: 1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades vajaduse korral piiranguid enese suhtes 2) Väliseks – 1) mitteformaalne – kontroll tagatakse teiste inimeste (vanemad, sõbrad) tegevuse abil, mis väljendub heakskiidus või laituses; 2) formaalne – kontrolli teostavad formaalsed agendid, kelle ülesandeks on normide järgimine ning rakendamine ühiskonnas (politsei, kohtud, sotsiaaltöötajad, jne) Kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid, konformsus ja hälbimine: Konformsus on antud ühiskonnas ja ajal valitsevate arvamuste, standardite, traditsioonide, printsiipide ja hoiakute omaksvõtt ja nende järgimine ehk allumine sotsiaalse elu normidele
kehtestatud valitsuse või KOV-ide poolt, mis reguleerivad tegevusi või nende tulemusi, millel on või tõenäoliselt tekib keskkonna seisundit muutev mõju Keskkonnaseire on planeeritud süstemaatiline keskkonna andmete kogumine spetsiifiliste keskkonna eesmärkide ja vajaduste täitmiseks ! Keskkonnaseire on planeeritud süstemaatiline keskkonna andmete kogumine, mis rahuldab teatud eesmärke ja keskkonna vajadusi. Seire eesmärgid: Tagada projekti otsuses ja heakskiidus kinnitatud tingimused; Veenduda, ei mõjud olid prognoositud; Kinnitada, et leevendavad abinõud töötavad nagu eeldatud; Astuda samme ettearvamatute kahjude juhtimisel. Seire võtme-komponendid: Kehtestada lähtetingimused; Projekti ehitusetapi mõjude mõõtmine; Kontrollida vastavust seatud tingimustele ja vastuväetavatele piirangutele; Luua seosed keskkonnajuhtimise kavadega.
Sellistel juhtudel räägime mitteametlikust e informaalsest sotsiaalsest kontrollist. Juhul kui normide valvamisse sekkub politsei või muud määratud struktuurid (igat liiki inspektsioonid), siis on tegemist ametliku e formaalse sotsiaalse kontrolliga (institutsionaliseeritud sotsiaalne kontroll). Kõiki norme, olenemata sellest, kas nad on seadustatud või mitte, toetavad sanktsioonid, mis konformse e mugandunud käitumise korral väljenduvad kiituses või tegevuse heakskiidus ja mittekonformsuse korral tegevuse hukkamõistmises. Niisiis, võime määratleda positiivseid ja negatiivseid sanktsioone Valdava osa normidest omandab inimene sotsialiseerumisprotsessis internaliseerimise teel st alateadvuslikult. See on protsess, mille käigus konformsus ühiskonnas valitsevate normide suhtes muudetakse isiksuse olemuslikuks osaks (internaliseerimise mõiste pärineb algselt Freudilt, edasi arendanud Piaget. Rõhutas selle protsessi psühholoogilist keerukust, sest näit
1978 aastal toetas 85 % Ameerika elanikest traditsioonilist jahindust, 91 % toetas seda tegevust 1995 aastal. 1978 21 aastal 2/3 elanikest toetas jahipidamist lihasaamise ja puhkuse eesmärgil. 1995 aasta uurimuses tõusis see toetus 73 % le. 1978 leidis Kellert, et 37 % toetas jahipidamist puhkuse ja spordi eesmärgil. 1995. a. oli toetus 40 %. Need erinevused näitavad, et nii 1978ndal kui 1995ndal mängivad rahva jahipidamise heakskiidus tugevat rolli jahipidamise motiivid. 1978 leidis Kellert, et 4,5 % oli kõigi jahipidamise vormide vastu. 1995 aasta uuring näitab, et 4,4 % (34 769st) oli kõigi 3 jahipidamise tüübi vastu. (Heberlein ja Willebrand 1998) Rootsi andmed järgivad sama mustrit mis USA andmed. Rootslased on samamoodi traditsioonilise jahipidamise poolt ning toetavad vähem kui USA elanikud jahipidamist puhkuse ja spordi eesmärgil. Jahipidamist toidu eesmärgil, mainimata puhkust, toetab 81 % Rootsi elanikest
Samas ei tohi unustada, et maailm koosneb peale heade asjade ka halbadest asjadest ning vanemad peavad olema keskkonna vahendajateks. Vanemate võimuses on tagada lapsele turvalisus, samas näidata, et maailm ise ei pruugi olla turvaline. Alati ei pea mõtlema nii, et kui last kasvatab üksikhooldaja või töötu perekond, siis ei tunne laps ennast turvaliselt. Identiteedi väljakujunemiseks vajab laps "tähtsaid teisi", asendamatuid lähisuhteid pakkuvaid inimesi, kelle heakskiidus peegeldub lapse jaoks ta olemasolu ja tema kui indiviidi väärtus. Lähedus teistega loob sotsiaalse eelduse selleks, et lapsel tekib oma ekistentsi kestvuse tunne. Väikese inimese normaalseks arenguks on vaja kiindumussuhte väljakujunemist ja püsimist kogu ta kasvuaja vältel. "Tähtsad teised" koosnevad kuuest kategooriast: lapse vanemad või hooldajad, õed-vennad; muud sugulased, tädid, onud ja lapsehoidjad; mängukaaslased naabrusest, lasteaiast või koolist;
annaabi.ee 
