projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe
Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides, see on ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Inimekvivalendi tegelik väärtus sõltub konkreetse asula heakorrast ja kommunaalteenuste hulgast. Reoainete keskkonnamõju Hõljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub. Et hõljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu on ta BHT-ga omavahel tihedalt seotud. Orgaanilise aine biokeemilise lagunemise käigus kulutatakse veest hapniku. Kui BHT on suur, võib kogu vees lahustunud hapnik ära kuluda ning kalad lämbuvad. Lõpuks muutub veekogu anaeroobseks, surnud veekoguks. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv
jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused, mis tervistaotlevatele hindudele hoopis karuteene teevad. [1] 3. Reostuse põhjused Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid, India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine. 3.1 India populatsioon Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni. [3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla.
Seetõttu võib olla otstarbekas vesiklosetist kuivkäimla kasuks hoopis loobuda. Reostuskoormust väljendatakse sagely inimekvivalentides (ie) s.o ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu, ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Seaduslike aktidega on Eestis inimekvivalendi väärtuseks normitud 60 g BHT7/d. Inimekvivalnedi tegelik väärtus sõltub konkreetse asula heakorrast ja kommunaalteenuste ulatusest. Muudes maades võib inimekvivalendi väärtus Eesti omast erineda. Reoainete keskkonnamõju Hõljuvaine (heljuvaine) muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub (vette lahustub vähem hapnikku!). Et heljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu, on ta BHT- ga omavahel tihedalt seotud. Nii heitvee BHT kui heljuvainesisaldus on riiklikult normitud. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv
See lähtub iga indiviidi personaalsest termojahtumise võimekusest. Kuidas kellegil vigastus võimaldab. Seega tuleks mõelda ka suuremate päikesesirmide paigaldamise võimalusele. Lahenduseks võiks pakkuda, et luua ranna alal võrkkattega puhkeala, kuhu pääseb ligi ratastooliga ning kuhu on paigutatud suured kaitsesirmid liigse päikese kaitseks. Samas oleks tagatud võimalus ujuvratastoolidega supluseks. Kõigile intrevjueeritavatele jäi ranna heakorrast üldiselt positiivne mulje, kuid häiris rannas alkohooli tarvitamine. Millegipärast on levinud arusaam, et avalikus rannas ei kehti avaliku korra eeskiri, mis keelab alkohooli tarvitamise avalikus õigusruumis. Ka Stroomi rand kuulub avaliku õigusruumi. Selles osas on rannavalve töö veel halval järjel. Juba 43 Helle Lutter'i (2009) magistritöös on väljatoodud tõsiasi, et ligi 40% Stroomi ranna külastajatest tarvitab alkohooli ja suitsetab avaliks ruumis.
käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa võtta koeri, kui suurte gruppidena liigutakse, kus meeldib inimestele peamiselt teerajalt kõrvale minna ja kui kaugele nad sellest lähevad, kuidas peetakse kinni üldisest heakorrast, millal kasvab korrarikkumiste tõenäosus jms. 4. Koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine See samm on oluline tuvastatud mõjude ja ökoloogilise seisundi põhjusliku seostamise seisukohast. Metoodikad loomastikule ja taimekooslustele avalduvate inimmõjude häiringu hindamiseks on toodud ptk. 3.3. ja 3.4 10 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1
annaabi.ee 
