Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon. Laadimisel kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. 7.3 Elektrolüüs. Elektroodid. Elektrolüüsiseadused Alalisvoolu läbijuhtimisel läbi elektrolüüdi lahuste või sulaelek- trolüüdi hakkavad katioonid liikuma katoodi ja anioonid anoodi suunas. Sellega kaasneb aine lagunemine - elektrolüüs. Katioonid seovad elektrone ja eralduvad neutraalsete aatomite või molekuli- dena, anioonid annavad elektrone ära ja neutraliseeruvad. N: HC1 vesilahuse elektrolüüsil Pt elektroodidega neutraliseeruvad katoodil H+ ioonid aatomiteks, adsor- beeruvad elektroodil, ühinevad ja eralduvad: H+ +e = Hads ; 2Hads = H2 anoodil loovutab Cl - e = 2Clads 2Clads =Cl2 Vee molekulid võtavad samuti elektrolüüsi- st osa: Katoodil eraldub veest H2 2H2O + 2e = H2 + 2OH
Katioonid seovad ekt-e ja erald-d 2) reakts-ks, kus suletud süst-s reag osa lähteainest. Viimaseid nim difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud, kogu neutr-te atm-te või mok-dena, anioonid ann ekt-ne ära ja neutrl-d. pöörduvateks, sest reakts-i lõppedes on lähteainete vahelise pärisuunalise ja graanula koos difuusse kihiga mood-b mitselli, mis on neutr. N: HC1 vesilahuse elektrolüüsil Pt elektroodidega neutral-vad saaduste vahelise vastassuunalise reakts-i kiirused võrdsed. Elektrivälja toimel liig-d laenguga osakesed vastasmärgiga elektroni katoodil H+ ioonid aatomiteks, adsorbeeruvad elektroodil, Tasakaalukonstant oleneb temp-st, kuid ei olene aine hulkadest. suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks
(Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj
kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias,
saaduseks). Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Näited, reaktsioonidest kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH 4Cl=NH3+HC1; 2) CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 c. Redoksreaktsiooniks nim. keemilist reaktsiooni, mille käigus muutub reageerivate ainete oksüdatsiooniaste. Osakest, mis liidab elektrone nim. oksüdeerijaks (nt. O2), ainet, mis loovutab elektrone nim. redutseerijaks (nt. C). d. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reaktsiooni väljendusviis reaktsioonist osavõtvate ainete valemite kaudu
või moodustub uus aine. Keemilisel reakts tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil kätkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. *Kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 *Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH4Cl=NH3+HC1; 2) CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o-a, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni iileskirjutis sisald reageerivate ainete ja reakts saaduste keemil valemeid
omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. *Kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 *Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH4Cl=NH3+HC1; 2)CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oks. aste, nim. reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi oks. aste ei muutu, nim. seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemil.
Kui süsteemi on tekkinud katlakivi, halveneb järsult mootori jahutamine. Katlakivi tuleb jahutussüsteemist eemaldada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. Võetakse 50...60 g NaOH ja 25 g petrooleumi l l vee kohta. Saadud lahusega täidetakse jahutussüsteem ning töötatakse 10...12 tundi. Seejärel lastakse lahus välja ning süsteem pestakse läbi puhta veega. NaOH asemel võib kasutada ka Na2CO3, seda tuleb võtta rohkem (100...150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele
Kui süsteemi on tekkinud katlakivi, halveneb järsult mootori jahutamine. Katlakivi tuleb jahutussüsteemist eemaldada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. Võetakse 50...60 g NaOH ja 25 g petrooleumi l l vee kohta. Saadud lahusega täidetakse jahutussüsteem ning töötatakse 10...12 tundi. Seejärel lastakse lahus välja ning süsteem pestakse läbi puhta veega. NaOH asemel võib kasutada ka Na2CO3, seda tuleb võtta rohkem (100...150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele
annaabi.ee 
