Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle. Leitud loomakest ei tasu puutuda ega kaasa võtta, sest poeg pole hüljatud, vaid enamasti on ta ema kusagil läheduses ja käib teda päeva jooksul korduvalt toitmas. Kui pojad muutuvad tugevamaks, hakkavad nad emaga kaasas käima, kuni umbes aasta pärast täiskasvanuks saavad ja lõplikult emast eralduvad.
Ravi on jällegi sümptomaatiline. Hirmu peaks tundma meningokokktseemia ees, esineb harva, aga teeb oma tööd hästi. Lööve on lillakas-sinakas tähtverevalandus hallikas-valge naha pinnal. Kaasneb kuklakangestus, oksendamine, väga kõrge palavik, sageli teadvusetus. Kiiresti haigla poole! Ravi sümptomaatiline. Peiteaeg on enamasti 4-6 päeva. Lastel esineb veel larüngiiti ehk kõriturset ehk pseudokruppi. Kindlasti on kõik kiirabi töötajad kuulnud larüngiidihaige haukuvat köha - see ei lähe iialgi kõrvust. Kui lapsel on esmakordselt haukuv köha, hingamistakistus, siis on soovitav viia haiglasse, teel ravimina adrenaliin nebulisaatoriga. Kui aga korduvalt, siis koju jätta ja manustada i/m prednisolooni, pipolfeeni, teha kodus nebulisaatoriga adrenaliini ja anda muid häid soovitusi. Esmakordselt larüngiiti põdev laps koos oma vanematega on hirmunud, sellepärast on soovitav ta viia haiglasse, seal saavad kõik nõustatud.
Indigot ei tasu kasutada masenduse ja kurbuse puhul. Samuti ei tohi seda värvi vaimuhaiguste või psüühikahäirete raviks kasutada. Indigo aitab meil vaimselt ja füüsiliselt puhastuda. Indigol on ka valuvaigistav toime. Indigo sobib mediteerimiseks ja lõõgastumiseks. Indigo puhastab verd, peatab ninaverejooksu ning leevendab lihaspinget. (Struthers 2008: 36, 37) Indigo aitab veel leevendada astmat, bronhiaalhaigusi, deliiriumi, silma ja kõrva haigusi ning haukuvat köha. (holisticonline.com) Indigo on laubatsakra tunnusvärviks. Kui tsakra on peaaegu must või vesililla tuleks pöörata tähelepanu oma tervisele. Laubatsakraga on seotud nägemisprobleemid, ärevus, halb kuulmine, ninakinnisus, peavalu, migreen, tasakaaluprobleemid, ajuveresoonte trombid ning ajukasvajad. (Struthers 2008: 58, 59) 7 1.3.2 Valge Valges peituvad kõik spektrivärvid. Valge seostub puhtuse, hingelisuse, süütuse ja
(Knowles 1969: 68) Uus koht sai nimeks Citeaux (Tobin 1995: 36). Algusaastad olid tsistertslastele karmid. Kiiresti vahetusid ka abtid kohe peale kloostri rajamist sai abtiks Roberti asemel Alberic ning 1109. valiti abtiks Stephen Harding. (Lawrence 2001: 173) Bernard sündis 1090. aastal oma isa lossis väikeses linnas Burgundias pere kolmanda lapsena (Tobin 1995: 48). Räägitakse, et tema ema olevat Bernardi oodates näinud und, "nagu kannaks ta oma ihus haukuvat kutsikat". Üks munk olevat siis emale seletanud, et see tähendab seda, et lapsest saab oivaline jutlustaja. Pole teada, kas tegu on tõestisündinud looga või legendimotiiviga, aga igal juhul hakkasid vanemad Bernardile algusest peale planeerima vaimulikukarjääri. (Prinz 2006: 160) Oma varase hariduse sai Bernard kodus oma emalt, kes õpetas teda lugema ja kirjutama psalmilauliku järgi. Tema ema Aleth oli naine, keda teati ümbruskonnas tema vagaduse pärast. Hiljem otsustasid
päratu suure platsi ümber inetut raami vanadest majadest, mille pehkinud, virildunud, kõnnis fassaadid ühe või kahe valgustatud katuseaknaga näisid talle pimedas vanade eitede suurte peade sõõrina, kes olid koletud ja tusased ning kes silmi vidutades vaatasid nõiasabatit all. See oli nagu uus, ennetundmatu, ennekuulmatu, inetu, roomav, kihisev, fantastiline maailm. Olles kolme kerjuse pihtide vahel ja nähes enese 77 ümber kogu seda haukuvat ja möirgavat rahvahulka, katsus õnnetu Gringoire, kes ikka rohkem hakkas hirmu tundma, oma mõtteid koguda ja meelde tuletada, kas täna laupäev pole. Kuid ta pingutas ennast asjata. Ta mälestuste ja mõtete lõng oli katkenud; kõige üle kahtlema hakates ja kõikudes selle vahel, mida ta nägi ja mida ta tundis, asetas ta lõpuks enesele selle lahendamatu küsimuse: «Kui mina olemas olen, kas siis see kõik ka olemas on? Või kui see kõik olemas on, kas siis mina ise ka olemas olen?»
Striidor – vilisev hingamisheli, mis on märk sellest, et ülemised hingamisteed on sulgunud või ahenenud. Sissehingamisel on kuulda inspiratoorset striidorit, väljahingamisel ekspiratoorset striidorit. Näidisjuhtum Arutlete oma kolleegidega parajasti uute hügieenieeskirjade teemal, kui teie kiirabibrigaad saadetakse hingamishäiretega patsiendi juurde. Lähemat teavet patsiendi olukorra kohta ei oska häirekeskus teile anda. Väljakutse aadressil avab ühepereelamu ukse haukuvat koera jalaga eemale lükkav vanem naine, kes räägib, et tema mees ei saa hästi hingata. Pärast seda, kui naine on teie palvel koera kõrvaltuppa sulgenud, suundute tuppa patsiendi juurde. Juba teel sinna on kuulda patsiendi rasket hingamist. Avaneb vaade voodiäärel istuvale, kätele toetuvale patsiendile, umbes 70-aastasele mehele, kes on kurnatud olekuga, rahutu, hingab äkiliselt ja pingutatult, võideldes iga hingetõmbe eest. Kui
annaabi.ee 
