vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles' lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid suures vaesuses. Inflatsioon kasvas, 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Paljud sakslased olid kibestunud ja haudusid kättemaksu. Üks väike marurahvuseline partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929 tabas suur majanduskriis valusalt paljusid inimesi Saksamaal. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlikke parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tihtilugu tänavakaklustega.
" Anais`i abikaasa Hugo töötas Pariisi juhtivas pangas. Ta sai üsnagi suurt palka ja võis endale koju külalisi lubada. Hugo tegi seda hea meelega, kuna ta oli seltskondlik, joviaalne inimene, eelkõige teeb ta seda oma naise pärast, keda jumaldab. Anais oli aga noor ja ilus kunstnik, kellel hakkas tihti igav. Ta tahtis tutvuda huvitavate inimestega, kõige rohkem tõmbasid naist hullud tüübid, kes konventsioonide peale vilistasid ja haudusid pööraseid mõtteid nagu maalikunstnikud, muusikud, kirjanikud. Hugo mainis Anais`ile ameeriklasest, kes magab tema sõbra juures madratsil ja hulgub päeval ringi nagu paadialune, endal taskud tühjad. Anais tegi ettepaneku ta külla kutsuda ning loomulikult oli abikaasa sellega nõus. Tollasel õhtusöögil kohtudes oli Anais saamas 29 aastaseks ning Henry 40ks. Viimane oli juba kaks aastat Pariisis elanud, kuna see sobis talle
Hertsog ei andnud talle seda ning Felton tappis ta. Kui Feltonit arreteeriti, nägi ta, kuidas mileedi sõidab oma laevaga minema, kuigi pidi teda ootama. Ta sai aru et teda oli petetud. Neli sõpra läksid kuningaga kaasa Pariisi. Anti vabaaeg, mil nad läksid Bonacieuxi päästma. Ka mileedi läks kloostrisse. Tema juurde toodi naine, kes oli proua Bonacieux. Bona reetis, et D.A on siia poole teel. Mileedile tuli külla Tema Eminentsi käsilane. Nad haudusid plaani Bona röövida. Plaan ebaõnnestus, mileedi pani Bona joogi sisse mürki ja põgenes üksi. D.A saabus ning Bona suri tema käte vahel. Hakati mõtlema kättemaksule. Nad otsisid mileedi üles ning kõik said öelda tema patud.Porthos ja Armamis mõistsid ta süüdi. Timukas tappis ta. D.A kutsuti kardinali juurde. D.A oli kindel, et talle tehakse surmaotsus. Tegelikult anti musketäride leitnandi paber. KIRJELDUSED: ATHOS OLI VAIKNE JA EI NAERNUD KUNAGI. TA EI
Viimane juhtum, kus Graves allikaid selektiivselt valib, on Claudiuse toonileasumine Herod Agrippa õhutusel ning põhineb Josephuse arvamusel, milles Agrippa näitab, kuidas juudid Roomat aidanud on. See arvamus sobib Gravesi loodud vabariiklust armastava Claudiuse tegelaskujuga ning seletab, kuidas viimane vastu enda tahtmist võimule asuda sai. Teised allikad (sealhulgas ka üks Josephuse seletusi) ning tänapäeva ajaloolased peavad aga seda tõlgendust ekslikuks. Roomas haudusid peaaegu kõik Caligula vastu vandenõud ning tegelikult samamoodi ka Claudiuse vastu. Peale Caligula surma oli Claudiusel võimalus kas imperaatoriks hakata või tapetud saada muidugi valis ta esimese variandi. Peale Josephuse väite aga pole ühtki viidet, et oleks kaalutud vabariigi kehtestamist. Nüüdisaja ajaloolased arvavad, et kui juba Claudiust oma valitsusaja jooksul saavutatu eest kiita, siis peaks teda ka tehtud vigade eest vastutavaks pidama, olgu
välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja siis pandi auk kartuleid ja kaalikaid täis. Pealt kaeti mullaga. Seal nad haudusid pehmeks." Mihklipäeval on karjas lausa pannkooke küpsetatud suvepoolaasta lõpu püha oli üksiti karjaste püha. Pärast mihklipäeva enam kariloomi ööseks karjamaale ei jäetud. Arvati, et kevadel, jüripäeval, paneb huntide valitseja püha Jüri hundile "päitsed pähe ja rauad suhu" ega lase neil koduloomi murda, pärast mihklipäeva aga on huntidel see luba jälle käes. Kui karja koju aeti, vaadati, kas loomadel on kõrsi suus. See oli märgiks, et talvel tuleb
läinud.asusid laevadele ja purjetasid tagasi . Rahuleping püsis, ei üritatudki kättemaksuks neid tagsi rünnata,. Kogu liivimaaristisõdijate kriitilisem hetk . 1212 puhkesid ordu ja läänimeeste võitlused, liivlaste ja latgalite vastu .Algas sellest et nii liivlased ja latgalid kes elasid ordule antud maades ,kaebasid ordu omavoli üle,röövisid viljasaaki,võeti mett ära. Albert püüdnud tüli lepitada aga ordu vennad ei võtnud süüdistused omaks. Liivlased ja latgalid haudusid salanõu kuidas ristisuk mahapesta . 1212 puhkes ordu alal liivlaste ja latgalide suur väljaastumine,. Võitluse keskpunktiks kujunes Satesele linnus,seal olid kõige ägedamad lahingud, riiast toodi piiramis tornid,mõlemal polel rohked ohvrid. Vastupanu rauges alles siis kui latgalite vastupanu hing Russin, sai surmava tabamuse.Pärast seda allesjäänud liivlaste ja latgalite vanemad pidasid rahulepingu nõu. Albert lõpetas piiramise,ristisõdijaid ei suutnud Sateselet vallutada
annaabi.ee 
