(http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Zingel.pdf) 9 Alamprogramm "Madalsoode ja rabade linnustik" Programm hõlmab 10 raba ja 6 madalsood. Seiresammu kestvus on 3 aastat (Männikjärve ja Nigula rabas üks aasta). Metoodika: Soode haudelinnustik loendatakse ühekordsel kaardistusmeetodil. Loendusriba laiusega 200 meetrit (100 + 100). Väljund: soode haudelinnustiku liigilise koosseisu, üldarvukuse ja asustustiheduse dünaamika ning muutuste trendid. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku püsiseirealad asuvad Nigula, Männikjärve ja Marimetsa rabas. Erinevate aastatel võivad vaatlusaladena lisanduda ka teised rabad. Välitööd teostatakse mais ja juunis. Soode haudelinnustiku loendamiseks kasutatakse kindla laiusega loendusriba, mille läbikäimisel registreeritakse kohatud linnuliigid.
merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule toitu otsivad rebased ja khrikud. Suveks ei saa loomad Hanerahule jda, sest nad jksid seal sna pea nlga, kuigi 2000. aasta suvel vis saarel haudelinnustiku vhesusest jreldades olla rebane, khrik vi mink. Nagu teistelgi laidudel, ei ole ka siin rstikut ega nastikut kohatud. INIMTEGEVUS: Hanerahu on ks vhem klastatavaid saari Hiiumaa laidude seas. Kaitse- eeskirja jrgi vib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitseja nusolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevndis. Krgelaiul asuval infotahvlil on kirjutatud, et klastajatele on ala suletud aastaringselt, kuid
Tartu Ülikoolis uuritakse näiteks metsavärvuliste elupaikade kvaliteeti, linnalinde jne. Keskkonnaagentuur tellib seiretöid ja koordineerib neid. Samuti on Keskkonnaagentuur mõningate seiretööde läbiviija, näiteks rähnid ja rukkirääk. Kotkaklubi tegeleb kotkaste ja must-toonekure kaitsega, neil on igas maakonnas oma kontaktisik. Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb kesktalvise veelinnuloendusega, röövlinnuseirega, haudelinnustiku punktloendusega, talilinnustiku transektiloendustega, valge-toonekure pesapaikade loendusega, pesakaartidega jne. (Pehlak 2018) Linnuhuvilistele pakutakse erinevaid atraktiivseid tegevusi fenovaatlused, rõngastamine, sportlik liigikogumine. Olemas on ka erinevaid linnuklubisid, mis koondavad huvilisi. (Pehlak 2018) Samuti ka meelelahutuslikud üritused, näiteks linnuralli Estonian Open, mis toimub tavaliselt igal aastal augusti keskel (Estonian Nature Tours 2014). Ökoralli ehk roheline
arvukus Euroopas on väga väikeseks jäänud. Pesitsusaegsed loendused on palju töömahukamad ja on kokku surutud kindlasse lühikesse ajavahemikku. Pesitsusbiotoobis toimunud muutused kajastuvad lindude arvukuses. Harva märkab seda kohe, enamasti toimuvad muutused mõne aasta pärast, mõne mõjuri kahju võib selguda alles aastakümne pärast. Seire strateegia: 1. Põhjalik lindude rändeaegse arvukuse loendus kolmel järjestikusel aastal üks kord kümnendis. 2. Haudelinnustiku loendused kolmeaastaste tsüklitena Matsalu looduskaitseala eri osades ja eri biotoopides. 3. Roostikus piisab ühest (kahe)kolme-aastasest loendustsüklist kümnendis. 4. Pesitsevate valge-toonekurgede ja hallhaigrute iga-aastane loendus. Lepingulised seiretööd: 5. Matsalu looduskaitseala valitseda olevatel soodel ja rabadel 1 loendus iga kümne aasta tagant. 6. Väike-laukhane seire igal aastal nii kevad- kui sügisrände ajal. 4
Kuigi teadlaste arvates mitmed uskumused põhjendatud pole, aitasid need paika panna väga rohkete ja mitmekesiste talutööde kalenderplaani ja teatud korda luua tegemistes ning näitasid hoolivat ja austavat suhtumist metsa vastu. Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni 15.juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus
kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohe-kärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Linnud Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti ka vesipapp. Kasari delta linnurikas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Jõgede haudelinnustiku kooslused võivad sarnaneda järvede omadega. Määravaks on vee, kallaste ja ümbritseva maastiku iseloom. Roostikes on suur kureliste (lauk, rooruik, täpikhuik, väikehuik) osakaal. Imetajad: saarmas, ondatra, kobras. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused JÄRV – veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Maakera järvede üldpindala: ~2,1 miljonit ruutkilomeetrit (üle 1,4% maismaa pindalast). Järvede liigitus:
annaabi.ee 
