Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas · Suhkrute ja valkude seedimine
* Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre * Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas * suhkrute ja valkude seedimine
ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab Maos on toit 3-4 tundi mikroobe Peensool Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · toitainete imendumine verre Peensoole sisepind Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis
Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond
lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon. Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule
taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul – makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. MAGU Mao ehitus Magu on õõnes elund, millel eristatakse kahte kõverat osa – suur ja väike kurvatuur (kõverik). Magu koosneb kolmest kestast. Kõige sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (millel on kolm kihti - pikilihas, pikilihas ja ringlihas kihid) ja kõige välimine kest – serooskest. Limaskest on hatulise (?) ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus
maopistul makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. 3. Seedimine maos: mao ehitus, maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused. Mao ehitus. Magu on õõnes elund, milles eristatakse kahte kõverat osa, suur ja väike kõverik. Magu koosneb kolmest kestast. Sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (sellel 3 kihti pikilihas, põiklihas, ringlihas), välimine kest on serooskest. Limaskest on hatulise ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osa, see on vajalik, et kirjeldada erinevate maopiirkondade funktsioone. Erinevates osades paiknevad näärmerakud on erineva funktsiooniga. 1. Mao lõim (maolävi) kõige kõrgemal, seal kus toit jõuab makku 2. mao põhimik (fundus) - 3. mao keha (corpus), 4. Antrum (koobas) 5
LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib
ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid imenduvad glükoosina erinevate transport süsteemidena verre. Kõik süsivesikud ei seedu ja ei imendu. Ei seedu: süsivesikulised kiudained (tselluloosid ja pektiinid); need süsivesikud, mis jäävad di,- tri,- või tetra sahhariidid, mis jõuavad jämesoolde, kus hakkab käärimine. Di-, tri- tetra sahhariidid jõuavad jämesoolde, kui ensüümide aktiivsus on langenud Nt: ensüüm trehhalaas
annaabi.ee 
