Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´ Varna –(sanskr värv) = seisus: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (väljaspool seisusi olevad) Lugemissoovitusi Bhagavadgītā. Sanskriti k. tlk Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu
Isetu jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne distsipliin võib olla erinev, kuid laias laastus iseloomustab seda isetu jumalateenimine ja armastav pühendumine. On veel väiksemaid vorme joogadest. Üks on näiteks hathajooga, mida paljud inimesed teavadki jooga all. See kujutab endast füüsiliste harjutuste süsteemi, mis taotleb tervist. Nende harjutuste abil on päris paljud inimesed paranenud haigustest. Peale hathajooga on veel radza- ja mantrajooga. Radzajooga kasutab rafineeritud psühholoogilisi harjutusi ja see on kohane üksnes neile, kel tugev tahe ja kes on valmis ületama oma vaimse arengu nimel päris tõsiseid raskusi. Mantrajoogas on põhiliseks töö loitsudega. Neid ei saa tõlkida
2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne. Erineb vastavalt kastidele. Templiteenistusi viivad läbi braahmanid, kes ööpäev läbi hoolitsevad pühade piltide ja kujude eest. Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa
andumine. Samkhya Inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi. Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jumalaid ei tunnistata. Jooga Praktikad olid olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umb 200 eKr. Eri viisid: (1) radzajooga ehk teadmiste jooga, (2) mantrajooga ehk loitsude jooga, (3) hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude - usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi
vabanemise saavutamine. Selleks on kolm teed: (1) teadmiste tee ehk upanisadide ja teiste filosoofiliste tekstide uurimine; (2) tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalide sooritamine; (3) armastuse tee ehk jumalale andumine. Jooga jooga õpetuse rajas Patandzali u 200 eKr. Jooga filosoofiale tugineb rida meditatsiooniviise, mis olid olemas juba veedade ajastul. Tähtsmad neist on raaszajooga ehk teadmiste jooga, mantrajooga ehk loitsude jooga ja hathajooga ehk asenditejooga. Jooga puhul on tähtis mõõdukus kõiges kõlbeline elu. Füüsiline ja vaimne tasakaal. Kultus ja ühiskonna eripära Jumalateenistus on väga mitmekülgne kodus, looduses või templis. Templiteenistust toimetavad braahmanid. Toimuvad ohverdamised, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde pühasse linna Varanasi. Tähtsal kohal on perekondlikud pidustused, rahvapeod. Levinud on taimetoitlus ja loomade austamine. Eriti lehma austatakse kui elu andvat ema.
Jumalatel pole selles rolli. See on gnostiline õpetus- 3. *Jooga õpetus Jooga juured ulatuvad Induse kultuuri. Süstemaatilise õpetuse teeb õpetaja Patanjali umb. 200 ekr. Yoga sõna tõlge on ike(puu, mis ühendas loomi). Selle eesmärk on aidata inimesel ületada materiaalse maailma piire. Jooga viise on erinevaid, kuid kolm tähtsamat on : · Radzajooga(teadmistejooga) · Mantrajooga(pühade loitsude, silpide kasutamise abil ületakse materiaalne maailm) · Hathajooga(asenditejooga)- Füüsiliste harjutustega õpib inimene tundma oma keha ja ületama reaalse maailma piire. Joogi on jooga praktiseerija. Jooga on elustiil. 5 suhet, millele tugineb konfutsianistlik eetika 1. Valitseja - alluv (vooruslikkus - kuulekus) 2. Isa - poeg (armastus - austus) 3. Vanem vend - noorem vend (heatahtlikkus - austus) 4. Mees - naine (õiglus - kuulekus) 5. Vanem sõber - noorem sõber (ustavus usaldus) 5 islami sammast 1
materiaalse küüsi. Vabanemine ehk hinge pääsemine mateeria ahelatest toimub tunnetuse arendamise kaudu. Gnostitsistliku õpetusena on seal jumalatele vähe kohta. Jooga õpetuse rajas Patandzali u 200 ekr. Jooga filosoofiale tugineb rida meditatsiooniviise, mis olid olemas juba veedade ajastul. Tähtsamad neist on: 1. raadzajooga ehk teadmiste jooga 2. mantrajooga ehk loitsude jooga 3. hathajooga ehk asenditejooga Jooga puhul on tähtis mõõdukus kõiges kõlbeline elu, füüsiline ja vaimne tasakaal. Kultus ja ühiskonna eripära Jumalateenistus on väga mitmekülgne kodus, looduses või templis. Templiteenistust toimetavad braahmanid. Toimuvad ohverdamised, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde pühasse linna Varanasi. Tähtsal kohal on perekondlikud pidustused, rahvapeod. Levinud on taimetoitlus ja loomade austamine
ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure õpetaja Sankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga raadzajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka tagasilöögid, kuna ei ole pädevaid õpetajaid. Inimeses on energiakeskused, tsakrad, mida on 7. Need on kohad, kus vaim ja keha kokku puutuvad. Praktikad aitavad eemaldada inimkehas blokke. 21
Tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalise sooritamine. Armastuse tee ehk jumalusele andumine. Samkhya Inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi. Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jumalaid ei tunnistata. Jooga Praktikad olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umbes 200 eKr. Eri viisid: Radzajooga ehk teadmiste jooga. Mantrajooga ehk loitsude jooga. Hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine