PUU nr. 4 RIKKED 28 Puuliik Kuusk H= 29 27 D1,3 = 36 M= 1,36 26 7 25 TÜVE JÄRKAMISE ESIMENE LAHENDUS Tabel 1 24 Nott Noti D (cm) L (m) Nimetus M (tm) /tm 1. 33 3 pab 0,2790418 25,9 7,23 23 11 2. 29 4,9 palk 0,3686089 55,67 20,52 3. 23 4,9 palk 0,2355208 ...
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga.
masina mehhaanilist poolt ja uusi töövõtteid. Saada iseseisvalt hakkama erinevate töösituatsioonidega. Leida iseseisvalt lahendusi töös ettetulevatele juhtumitele. Saada uusi tööalaseid kogemusi, vajadusel osata abi küsida ning anda. Eesmärgiks on tööturule sisenemisel olla võimalikult kompetentne ja vilunud töötaja.PRAKTIKAARUANNE Praktika algas jaanuari lõpus ja kestis aprilli alguseni. Ettevõtte praktika kohaks oli Luua Metsanduskool. Sain harvesteri operaatori tööd harjutada John Deere 770D ja Timberjack 1070D masinatel. Koolist saadud teadmised olid piisavad, et praktikal antud tööülesannetega hakkama saada. Praktikal ettetulnud ootamatuid probleeme, suutsin tänu masinate alasele heale ettevalmistusele lahendada iseseisvalt. Praktika jooksul tekkisid mõned olukorrad, mil vaja instruktori asjatundlikku abi ja nõu. Enne metsa minekut olin mitu kuud harjutanud harvesteri nuppe ja masti liigutusi imitaatoril
Piiriks on puidusortide minimaalsed ladvadiameetrid. Puutüve moodustaja • Kui täpselt saab puutüvemoodustajat ennustada ainult puu rinnasdiameetri ja kõrguse järgi? Puutüve moodustaja • Seega on puutüve moodustaja valemid siiski vaid üldistatud keskmised. • Iga puu võimalikult tegeliku tüvemoodustaja saab teada seda üle mõõtes. Mida täpsemat tulemust tahta, seda tihemini tuleb diameetreid mõõta. • Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on läbimõõdult võrdne puu rinnasläbimõõdule
traktorit, mis oli algselt täielik ,,ront", kuid nüüd on täielikult tänavakõlbulik ja varsti läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai. Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle meeldib tegelt siiani)aga arvatavasti jääb ka to ära ja nüüd on plaan minna Luua Metsakooli, seal saab õpida erinevaid erialasi eriti meeldib mulle Harvesteri või Metsavälja veojuhiks. Seda mõtet pole ma veel vanematega arutanud, kuigi mu isa on vana metsamees ja sellel alal oleks mul väga palju tuttavaid ja töökoht oleks kindel ja palk oleks hea. Kindlasti peab töö ka endale meeldima, minuga on see lihtsam, kuna mulle meeldib tegeleda põllunduse ja metsandusega. Mulle meeldiks elada oma ette kusagil metsa sees ja teistest eemal. Mitte nagu mingis korteris,et ei saa isegi
hüdromanipulaatoriga kokkuveotraktor TB-1. Selle masina tehnilised näitajad olid järgmised: 1) võimsus 55 hj; 2) manipulaatori tõstejõud 1350 kG; 3) maksimaalne noole ulatus 5 m; 4) reisi koorem kokkuveol tüükad ees 5 m3; 5) keskmine vahetuse tootlus 55...60 m3; 6) masina mass koos tehnoseadmetega 10 500 kg (vt. joonised 6.3.3. ja 6.3.4). Neid masinaid kasutati materjali veol kuni aastani 1995. Esimeseks forvarderi "Lokomo" ja sama firma harvesteri omanikuks Eestis sai Kohtla- Järve Metsamajand 1986.a. Kaasajal toimub Eestis kokkuvedu forvarderitega või spetsiaalsete metsaveohaagistega põllumajandustraktorite haakes. Forvardereid on Eestis kasutusel ligikaudu 500 (harvestereid 100), spetsiaalseid metsaveohaagiseid põllumajandustraktorite haakes ligikaudu 1000. Selliste masinatega kokkuvedu sai võimalikuks tänu sortimentidena raiumise tehnoloogiale. Kokkuveo tehnoloogia üksikasjalik kirjeldus esitatakse peatükis 8.
aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate juhtimine, harvesteri- ja forwarderioperaator ning arborist. Õppida saab nii päevases, sessiooni- kui töökohapõhises õppevormis, samuti ilma põhiharidusnõudeta, aga ka põhi- ja keskharidust eeldavate õppekavade järgi. Õppeaastal 2009/2010 õpib Luua Metsanduskoolis üle neljasaja õpilase. Lisaks traditsioonilistele metsandusõppekavadele on välja töötatud uued õppekavad nagu maastikuehitus ja haljastus ning loodusturismikorraldus spetsialiseerumisega retkejuhtimisele.
Et buldooser murrab peamiselt tüvesid, on paremad tulemused tugeva pakasega töötamisel, sest tüved on sael ajal hapramad. Buldooseriga laastamisel koondatakse lõigatud võsa sama masinaga valli või hunnikutesse. Maaparandusehituse praktikas on see olnud peamine viis. Aktiivtööorganiga metsalõikur Aktiivtööorganiga metsalõikurid töötavad saagimise põhimõttel. Siia võib tinglikult lugeda metsanduses kasutatava harvesteri, kus jämedaid puid langetatakse ja tükeldatakse suurel ringkiirustel töötava kettsaega. Aktiivtööorganiga metsalõikureid toodetakse ka rippseadmetena ükskoppekskavaatorile. Eestis on kasutatud (briketitehased) diisel-elektrilise ekskavaatori lisatöövarustusena NSVL-s valmistatud mudelit MTP-43 ja hüdraulilise ekskavaatori jaoks seadet MTP- 13. MTP-43 tööseadis on rippriistana paigaldatud diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile
mehhanismide valikul. Parimad variandid on: hobukokkuvedu; pinnasele väikese erisurvega masinad; kerged metsamasinad; ratastraktorid. Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades. Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel
annaabi.ee 
