Filmi analüüs Mina analüüsin filmi ,,Green street hooligans". See film räägib ühest poisist Matt´ist, kes lavastati süüdi narkootikumide tarvitamises, mille tõttu ta Harvardist välja kukkus. Ta läks Inglismaale, oma venna juurde, kus ta sattus ühte jalgpallihuligaanide gruppi. Ta saab sealt korralikud õppetunnid ja pärast läheb ta Harvardisse tagasi ning näitab teda süüdi lavastanud rikka mehe lapsele koha kätte. Matt pääses tagasi ülikooli. Selles filmis väärtustatakse ühtehoidmist, usaldust ja ka perekonnasuhteid. Väärtustatakse ka ebaõiglusele vastu hakkamist. Tegevus toimub põhiliselt suurlinnas. Tähtsamad kohad on pubid, jalgpalli staadionid, staadioni ümbruses olevad urkad, kus rahvast eriti ei liigu. Idealiseeritakse ühtehoidmist ja ,,never back down" suhtumist. Nagu
Noortele antakse võimalusi arendada ennast väljaspool oma kodumaad kas pikemas või lühemas perspektiivis. Kui noor ise õppida viitsib ja teab, mida ta saavutada tahab, on kõik võimalik. Igal asjal on oma head ja vead. Loomulikult on väga tore saada tarkusi mõnest teisest keskkonnast kaugelt kodumaalt või mõnest naaberriigist. Probleemiks võib osutuda aga materiaalne pool. Paljudel tarkadel ja hakkajatel õpilastel pole lihtsalt vahendeid, et lubada endale kohta Cambridge'i või Harvardisse. Kurvaks teeb see, et noored ei saa omandatud haridust arendada mujal. Muidugi on võimalik ka kodumaale, Eestisse jääda ja õppida Tallinna või Tartu ülikoolides. Vahel ei ole olulised kallid paberid, millel on kirjas, kui kõrge haridus mõnel inimesel on. Enne oma elu alustamist ja nö pesast lahkumist, õpib noor ennast tundma ja leiab, kelleks ta tahab saada. Mõni soovib olla mõne firma juhataja, kellega meeldib tegeleda
ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuvägedega. Kuueaastasest teenistusest pääses ta pool aastat varem, et minna Harvardisse äri õppima. Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine. 1964.aastal oli George W. Bush koolivõistlustel ergutaja Eesti ja USA presidendi ühine hobi on võsaraiumine. Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti naftatööstuses, abiellus Laura Welchiga ja ühines tema nõudel metodistide kirikuga.
Bill Gates arvuti äri, jutu või muidumees Bill Gates on üks tänapäeva jõukamaid inimesi, kelle vara ületab üle viie kümne miljardi dollari. Ta on rohkem tuntud firma Microsofti loojana. Bill Gates oli lapsepõlves küll üsnagi tark, ta lõpetas küll kooli ja sai Ameerika ühte tuntumasse ülikooli Harvardisse sisse kuid ta ka kukkus välja sealt sama lihtsalt. Põhjuseks võis olla tema äri algatamine, mis võttis tema aja ja kogu energia, et stardile saada. Sest siiski tema IQ (intelligentsuse test) oli 170, mis on üpriski kõrge näitaja. Arvatavalt on üle 150 IQ juba suhteliselt geenius ja umbes ainult 2% inimestest maailmas on kõrgem IQ. Kui Gates oma firma käiku sai kolleegidega, kellega ta tutvus ülikoolis olles, tegi ta algul ka
Sellest ajast saati pidas Quine Russelliga üsna tihedat kirjavahetust. Pärast doktorikraadi omandamist filosoofias 1932. aastal kirjeldas Quine hiljem oma järgnevat aastat ehk kõige tähtsamana tema tuleviku karjääri ja elutöö jaoks. Järgneval aastal käis ta palju ringi Euroopas (reisi rahastati) ja kohtus paljude erinevate filosoofide ja positivistidega. Pikemalt peatus ta ka Varssavis ning siis läks õppima Prahasse Rudolf Carnap'i käe alla. 1933 aastal naasis ta Ameerikasse, Harvardisse ning 1936. aastal võeti ta Harvardi juhtkonda õppejõuna tööle. Quine'i perre sündis ka kaks tütart, kuid hiljem läks ta naisega lahku ja abiellus uue naisega, saades veel 2 last. Edasise elu pühendas ta enamjaolt filosoofiateadusele. Quine suri 2000. aastal, 92 aasta vanuses. Põhilised vaated Quine toetab naturalismi tugevat vormi: kõik eksisteeriv on looduse vorm ja ainus viis hankida teadmisi maailma kohta on loodusteaduste kaudu. Ta rakendab neid ideid
Samyr, kes oli Facebook'i 14. kasutaja, ütles: ,,Mark oli suurte asjade peal väljas." Zuckerberg kolis Moskovitz'iga ning mõndade sõpradega Californiasse. Nad rentisid väikese eramaja, mis oli suuresti ka nende kontoriks. Suvel kohtas Zuckerberg Peter Thiel'i, kes investeeris tema ettevõttesse. Esimese ,,õige" kontori said nad 2004. aasta keskel. Zuckerberg ütles, et vahepeal oli nende grupil plaan minna tagasi Harvardisse, kuid siiski otsustasid nad Californiasse jääda. Mitu suurt ettevõtet pakkusid suuri rahasummasid ning soovisid Facebook'i ära osta, kuid Zuckerberg ning tema sõbrad ja partnerid ütlesid kõigile ära. Zuckerberg ütles: ,,Asi pole suures summas rahas. Minule ja mu kolleegidele on kõige tähtsam see, et me saame luua avatud informatsioonivoo inimestele." Zuckerberg kordas oma eesmärke ka 2010. aastal ajakirjas ,,Wired": ,,Asi, millest ma tõesti hoolin, on missioon
kohtumeditsiinis. Kuna ühe perekonna liikmetel on sarnane DNA, siis saab DNA- analüüsi põhjal paika panna ka sugulussidemeid. DNA on avanud palju uksi. Crick suri 28. juulil 2004. aastal. (Inimesed , kes muutsid maailm, Castleden) (http://et.wikipedia.org/wiki/Francis_Crick) Gregory Goodwin Pincus Gregory Goodwin(vt foto 7) sündis 1903. aastal, 9 aprillil New Jerseys Woodbine'is. Cornelli Ülikoolis õppis ta põllumajandust. 1924 sai ta sealt bakalaureusekraadi. Seejärel läks ta Harvardisse, Cambridge'i ja Berliini. Pärast seda seadis ta sisse eksperimentaalbioloogiaalase nõuandla Massachusettsis Shrewsbury's. 1951 keskendus Pincus oma töös paljunemisbioloogiale. Ta töötas koos Changi ja Rockiga. Nad uurisid steroidhormoonide negatiivset mõju imetajate viljakusele. 1956 viidi Puerto Ricos läbi katsed sünteetiliste hormoonide mõju kohta inimese viljakusele. Need katsed olid edukad ning sellest ajast saadik on olemas suu kaudu
Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 10. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. H. Münsterberg (1863-1916) oli sakslane. Ta oli Wundt'i õpilane, kuid erinevalt Wundtist pidas ta vajalikuks rakendada psühholoogiat praktiliste probleemide lahendamisel. Tema jaoks tulenes teadvusekogemus käitumise või käitumisvalmiduse tajumisest, mida tekitavad situatsioonid. 1892. läks ta ära Ameerikasse Harvardisse, kus suhtuti asjasse tunduvalt leebemalt. Teda loetakse rakenduspsühholoogia rajajaks. Teda huvitas, kuidas seda uut eksperimentaalpsühholoogiat rakendada nt kuidas kasutada inimese omadusi töövõime tõstmiseks. Oma 1908. aasta vastuolulises peateoses ,,On The Witness Stand" käsitles Münsterberg kohtuprotsessi käigu ekslikkust eeldamisel, et advokaadid, kohtunikud ja kuritegude pealtnägijad
annaabi.ee 
