tase ühe elaniku kohta), seda suurem on potentsiaal kaubavahetuseks sarnaste tööstuskaupade osas. · Erinevalt teguriteooriast, mis kontsentreerub eri riikide majandusstruktuuride erinevuste uurimisele, on riikide sarnasuse teooria põhiraskus asetatud rahvuslike majandusstruktuuride sarnasusele, mis loob aluse kasulikuks kaubavahetuseks. 9. HARUDEVAHELISE KAUBANDUSE ERIVORMID JA NENDE TEKKEPÕHJUSTE SELGITUS. HARUSISENE KAUBAVAHETUS (kauplemine sarnaste kaupadega) Siiani käsitletud kaubavahetusmudelid on tegelnud harudevahelise kaubandusega, mis viitab erinevatest tootmisharudest saadud toodete vahetamisele rahvusvahelise kaubavahetuse vormis: nisu kangas; teras arvutid; tööstustoodang tooraine. Harudevaheline kaubandus hõlmab kaupade vahetuse, mille valmistamiseks on tarvis erinevaid tegureid: oskustööjõud (keeruline tööstustoodang) ressursimahukus (tooraine)
tase ühe elaniku kohta), seda suurem on potentsiaal kaubavahetuseks sarnaste tööstuskaupade osas. • Erinevalt teguriteooriast, mis kontsentreerub eri riikide majandusstruktuuride erinevuste uurimisele, on riikide sarnasuse teooria põhiraskus asetatud rahvuslike majandusstruktuuride sarnasusele, mis loob aluse kasulikuks kaubavahetuseks. 9. HARUDEVAHELISE KAUBANDUSE ERIVORMID JA NENDE TEKKEPÕHJUSTE SELGITUS. HARUSISENE KAUBAVAHETUS (kauplemine sarnaste kaupadega) Siiani käsitletud kaubavahetusmudelid on tegelnud harudevahelise kaubandusega, mis viitab erinevatest tootmisharudest saadud toodete vahetamisele rahvusvahelise kaubavahetuse vormis: nisu kangas; teras arvutid; tööstustoodang tooraine. Harudevaheline kaubandus hõlmab kaupade vahetuse, mille valmistamiseks on tarvis erinevaid tegureid: oskustööjõud (keeruline tööstustoodang) ressursimahukus (tooraine)
4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht 3)Asendustoodete turuletuleku oht 4)Tarbijate turujõud 5)Tarnijate tingimisvõim 1.Iseloomustage turul tegutsevaid huvigruppe. Sõltuvalt vastastikmõjust ettevõttega eristatakse kolme huvigruppide rühma: 1)Huvigrupid, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega : sisemine kontaktauditoorium, finantsringkonnad
eristuvad kui ka standardiseeritud 3. Monopolistlik konkurents mitmed ettevõtted on võimelised oma tooteid diferetseerima kas kogu ulatuses või osaliselt. (nt kohalik väikepood eelis lähim asukoht) 4. Täielik konkurents situatsioon, kus väga paljud ettevõtted pakuvad sama toodet või teenust. Michael Porter on identifitseerinud viis erisugust konkurentsijõudu, mis isel haru terviklikku atraktiivsustning ettevõtte konkurentsivõimet: 1. Harusisene konkurents turusegment on ebaatraktiivne, kui selles juba tegutseb arvukalt tugevaid ning agressiivseid ettevõtteid. 2. Uute potensiaalsete sisenejate oht kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ning madalad väljumisbarjäärid. 3. Asendustoodete turuletuleku oht turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalen või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. 4
Joonis 1. Ettevõtte tegevust mõjutavad jõud Näpunäited: Analüüsi võib teha erinevate regioonide, riikide või turusegmentide kohta. Iga konkurentsijõudu on otstarbekas hinnata skaalal 1–5 nõrgimast tugevaimani. Tabel 1 Konkurentsijõudude hindamine Turg 1 Turg 2 Turg 3 Harusisene konkurents 5 5 3 Uute sisenejate oht 2 5 4 Asenduskaupade oht 3 3 5 Hankijate mõjukus 4 1 2 Ostjate mõjukus 3 1 2
Kaudsed konkurendid: Pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt. Erisuguste rehvide tootjad. Lennukirehv vs autorehv. Üldised konkurendid: Kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. Kõik konkureerivad tarbija raha pärast. Tootjad ei valmista samasugust toodet, tarbijad vähemalt osaliselt kattuvad. Konkureerimine toimub soovide tasandil. Tarbija teeb valiku. Konkurentsiliigid: Monopol Oligopol Monopolistlik konkurents Täielik konkurents Harusisene konkurents: Turusegment on ebaatraktiivne kui selles on juba arvukalt ettevõtteid. Veelgi ebaatraktiivsem on tööstusharu, mis ei kasva. (mobiiltelefonide tööstus) Uute potentsiaalsete sisenejate oht: Kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ja madalad väljumisbarjäärid. Nii siseneb turule vähem ettevõtteid. Muudab ettevõtted agressiivsemaks ja konkureerivamaks. Madalad sisenemisbarjäärid, kuid kõrged
põhjendusi: võimalus spetsialiseeruda tööjõu ja tehnika osas; võimalus kasutada tootmiskonveiereid; võimalus kasutada kaasnevaid tooteid; võimalus saada hinnasoodustusi tootmissisendite ostmisel. · Soodustab väga sügavat spetsialiseerumist - ta teeb väiketootjatel raskeks suurtootmisega konkureerimise. 14. Riikide sarnasuse teooria põhitees. Kaubavaliku mitmekesistamise teooria. 15. Harusisene kaubavahetus: homogeensed ja diferentseeritud kaubad. · Homogeensed kaubad- · Diferentseeritud kaubad- 16. Toote elutsükli teooria: olemus ja kaubad, millele laieneb. · Olemus. Kui toode esmakordselt juurutatakse (sünd) nõuab ta arenenud tehnoloogiat ja asi edeneb paremini, kui teda toodetakse kõrgtehnoloogiat valdaval maal ja tema esimesed tarbijad on kõrge sissetulekuga riikides, sest enamus tõeliselt uusi kaupu on majanduslikus mõttes luksuskaubad
personaalarvutid raamatupidamises, videotehnika mänguasjatööstuses jne. 3.6.1.2. Organisatsiooni mikrokeskkond Mikrokeskkonna moodustavad: - konkurendid; - kliendid; - tarnijad; - regulaatorid; - strateegilised liitlased. Konkurendid püüavad rahuldada sama tarbija vajadust, mida vaadeldav organisatsioon. Seega võisteldakse klientide pärast. Klientidest sõltub äri kõige otsesemalt. Konkurentide tegevus, mis otseselt mõjutab organisatsiooni tegevust võib olla kahesugune. Harusisene konkurents toimib samal alal tegutsevate organisatsioonide vahel. Harudevaheline konkurents on eri tüüpi organisatsioonide vahel. Näiteks haiglad ja polikliinikud, pangad ja hoiuühistud, sportlaste pärast konkureerivad ülikoolid profiklubidega jm. Tarnijatest sõltub, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. Tarnijad on igale organisatsioonile vajalikud, et saada keskkonnast sisendina toorainet, teenuseid, energiat, seadmeid, tööjõudu, raha
annaabi.ee 
